Mul oli ka detailsem lähenemine sellele teemale olemas, aga vist ikkagi saab kõik taandada kokku selleni, et hallide peadega mehed ei saa aru, mis küsimusi naistelt küsida. Vanakoolis oligi ju naine köögis ja igasuguseid asju kuuleb, kuidas elu kodus käib – võtame kasvõi “naine räägib siis, kui kana pissib” level. Mida teha, kui kuskil nõukogudes on enamus või kõik mehed ja ma rõhutan üle, et mehed, kellel kuidagi kitsas maailmapilt või vähene empaatiavõime, hoolivus.
Juba kuulsaks saanud mõte on (parafraseerides) “mõnikord tõsiste asjade teade saamiseks peab olema võimalik küsida valusaid küsimusi.” – See on ikka väga libe tee…jah peab saama, aga väga ja väga väga ettevaatlikult, muidu oleme jälle Gestaapo ajas tagasi, kus küsiti igasuguseid asju – nõuka ajal näiteks küsiti “Kas te ootate valget laeva?”
Meenub meediast läbi käinud arvamus eetikakomisjonis töötavalt naiselt, kes korraks AKs oli nõus end distantseerima oma tööülesannetest ja mainis ära, et tema naisena ei tunne ennast kõige paremini neid küsimusi lugedes või kui ta peaks neile vastama ehk ta rakendas empaatiat küsimustiku pooles.
Esitangi hüpoteesi, et oli kunagi suvine aeg, kiire tööperiood samas kaelas. Eesmärk oli paigas, aga siis oli lõpuks jube kiire neid kvantitatiivseid/kvalitatiivseid andmeid saada, valim super jne, aga keegi ei jõudnud küsimuseni, et kas neid küsimusi on ikka vaja küsida või tuleks seda kuidagi teisiti teha.
Eamets sai saba minu arust just seetõttu, et TÜ vaatas protsessi üle ja ikkagi leidis, et päris “üle txxa” oli see kõik valmis tehtud, liiga palju nurki lõigatud tundlikus teemas (mida Eamets ise ei pidanud tundlikuks) ja nii ei saa nii kõrgel tasemel asju ajada. Siis saabki inimene saba kui ta ei saa või ei taha aru saada vigadest.
Natuke on nõme, et nüüd ideoloogiaseina taha see õigustav pool poeb, kui tegelikkuses uuring ja küsimused isegi kokku polnudki nii hullud, kuivõrd see vale suhtumine seal taga eesmärkide täitmiseks.
1 comment
Mul oli ka detailsem lähenemine sellele teemale olemas, aga vist ikkagi saab kõik taandada kokku selleni, et hallide peadega mehed ei saa aru, mis küsimusi naistelt küsida. Vanakoolis oligi ju naine köögis ja igasuguseid asju kuuleb, kuidas elu kodus käib – võtame kasvõi “naine räägib siis, kui kana pissib” level. Mida teha, kui kuskil nõukogudes on enamus või kõik mehed ja ma rõhutan üle, et mehed, kellel kuidagi kitsas maailmapilt või vähene empaatiavõime, hoolivus.
Juba kuulsaks saanud mõte on (parafraseerides) “mõnikord tõsiste asjade teade saamiseks peab olema võimalik küsida valusaid küsimusi.” – See on ikka väga libe tee…jah peab saama, aga väga ja väga väga ettevaatlikult, muidu oleme jälle Gestaapo ajas tagasi, kus küsiti igasuguseid asju – nõuka ajal näiteks küsiti “Kas te ootate valget laeva?”
Meenub meediast läbi käinud arvamus eetikakomisjonis töötavalt naiselt, kes korraks AKs oli nõus end distantseerima oma tööülesannetest ja mainis ära, et tema naisena ei tunne ennast kõige paremini neid küsimusi lugedes või kui ta peaks neile vastama ehk ta rakendas empaatiat küsimustiku pooles.
Esitangi hüpoteesi, et oli kunagi suvine aeg, kiire tööperiood samas kaelas. Eesmärk oli paigas, aga siis oli lõpuks jube kiire neid kvantitatiivseid/kvalitatiivseid andmeid saada, valim super jne, aga keegi ei jõudnud küsimuseni, et kas neid küsimusi on ikka vaja küsida või tuleks seda kuidagi teisiti teha.
Eamets sai saba minu arust just seetõttu, et TÜ vaatas protsessi üle ja ikkagi leidis, et päris “üle txxa” oli see kõik valmis tehtud, liiga palju nurki lõigatud tundlikus teemas (mida Eamets ise ei pidanud tundlikuks) ja nii ei saa nii kõrgel tasemel asju ajada. Siis saabki inimene saba kui ta ei saa või ei taha aru saada vigadest.
Natuke on nõme, et nüüd ideoloogiaseina taha see õigustav pool poeb, kui tegelikkuses uuring ja küsimused isegi kokku polnudki nii hullud, kuivõrd see vale suhtumine seal taga eesmärkide täitmiseks.