Kirjavahetus on IMHO tore ja huvitav. 🙂 Esiteks, nad oskavad hästi kirjutada. Lisaks õpetab see meile, kes maksab muusika eest erinevatel puhkudel, ja mis juhtub kui keegi ei maksa. Lisaks aitab see mõista säästupüüdlusi, mille põhiliseks “kupjaks” on loomulikult rahandusministeerium.
> Mullu, eelarveprotsessi raames käimasolevasse eelarveaastasse lisataotlust esitades polnud veel teada, et käesoleval aastal saab toimuma Rootsi kuninga riigivisiit, eesootav Prantsusmaa presidendi riigivisiit ja Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeuse visiit, mis oma elementidelt (ehk kulukuselt) võrdsustatud riigivisiidiga. Sellistest sissetulevatest visiitidest pole arusaadavatel põhjustel võimalik eelarve nappusele viidates võimalik keelduda.
> Ainuüksi ühe riigivisiidi korraldamine võtab ca neljandiku olemasolevast, kogu VPK välissuhtlemiseks mõeldud eelarvest. Sääraste visiitide korraldamine ei saa toimuda Vabariigi Presidendi proaktiivse välissuhtlemise arvelt – eriti arvestades Venemaa sõjalise agressiooniga seotud erinevaid visiite oluliste partnerite juurde ja vajadust korraldada koos äridelegatsioonidega töövisiite Eesti ekspordi toetamiseks.
Tõlge maakeelde: kui rootsi kunn, Macron ja Konstantinoopoli patriarh külla soovivad tulla, on kantselei eelarve kägaras paberikorvis. Oleks ennekuulmatu, et president vastab Rootsi kunnile “ära tule”, Macronile “hold my beer”, aga patriarhile soovitab “oota ma kerjan, siis joome poe taga kalja”. 😀
Võrklaev:
> Viimastel aastatel tekkinud valitsussektori eelarve puudujääk on püsiva iseloomuga, sest nii kriisidest tingitud kui ka muud lisandunud kulud on valdavalt püsikulud. Lisaks on tulnud eelmise aasta veebruaris alanud täiemahulise Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas suurendada jõuliselt meie kaitsekulutusi vähemalt 3%ni SKPst. Seega on riigi kulud märkimisväärselt suurenenud, kuid tulusid pole me samal ajal kasvatanud.
> Riigi rahanduse korda tegemiseks ja oma riigi kohustustega toime tulemiseks on kevadel loodud valitsuskoalitsioon oma eesmärgiks seadnud eelarve tasakaalu poole liikumise, tagades kõigepealt eelarve puudujäägi järgmisel neljal aastal maksimaalselt 3% SKPst. Eesmärgi saavutamiseks peame vajalikuks nii tulusid suurendada, kui ka leida kokkuhoiukohti.
> Ministeeriumitele on juba eelmiste valitsuste poolt antud suunis vähendada tegevuskulusid aastatel 2022–2023 4,2% ja 2024. aastal täiendavalt 1,3%. Need kokkulepped kehtivad ja nendega peavad kõik ministeeriumid arvestama.
> /…/
> Riigi tulude suurendamiseks oleme Riigikogule esitanud maksupaketi, mis sisaldab nelja eelnõud. Muudatused on plaanis nii tulu- kui käibemaksus ning aktsiisides ja hasartmängumaksus. Maksupakett toob eelarvesse ligikaudu 200 miljonit lisaeurot aastas ehk see on positiivse mõjuga, aitab katta suurenenud kaitsekulusid, stabiliseerida laenukoormust ning seega loob riigi jaoks rohkem fiskaalpoliitilist ruumi tulevaste kriisidega toimetulemisel ning tulevikus vajalike investeeringute tegemisel.
Tõlge maakeelde: tüübid, ärge pange pahaks, aga riigis on hetkel käimas suuremat sorti BDSM-i sessioon, milles igaühel on oma osa täita. Rahandusministeeriumile on selleks sessiooniks eraldatud kolm odavamat ja üks kallim piits (mis peab kestma 2025. aastani) aga mitte ühtegi präänikut. Pakume lahendusena, et piitsutame teid kallima piitsaga. 😛
Olete tublid, et kunni omal kulul majutasite. Järgmisena võiks soovitada koondamisi. Patriarhile kalja pakkuda on põhimõtteliselt OK, järsku õnnestub poe taguse asemel toimetada Kadrioru pargis? Macroniga on paha lugu, ta vajab muudest märksa rohkem turvamist – järsku saaksite ta Lennujaamas täis joota, et mööda maad kondama ei lähe? Välisvisiitidest kahjuks peate unistama, presidendi Eestist lahkumine toimub üle meie suitseva rahakoti või üldse mitte.
1 comment
Kirjavahetus on IMHO tore ja huvitav. 🙂 Esiteks, nad oskavad hästi kirjutada. Lisaks õpetab see meile, kes maksab muusika eest erinevatel puhkudel, ja mis juhtub kui keegi ei maksa. Lisaks aitab see mõista säästupüüdlusi, mille põhiliseks “kupjaks” on loomulikult rahandusministeerium.
Taustaks tasub teada, et muudatused on juba tulemas. Läänemetsa ideed toetab ka Akkermann ja on tõenäoline, et presidendi kantselei järgmist eelarvet [hakkab tegema Riigikogu rahanduskomisjon](https://www.err.ee/1609064018/akkermann-toome-pohiseaduslike-institutsioonide-eelarvete-koostamise-rahanduskomisjoni).
Nopin olulisemad osad:
Jahilo:
> Mullu, eelarveprotsessi raames käimasolevasse eelarveaastasse lisataotlust esitades polnud veel teada, et käesoleval aastal saab toimuma Rootsi kuninga riigivisiit, eesootav Prantsusmaa presidendi riigivisiit ja Konstantinoopoli patriarhi Bartolomeuse visiit, mis oma elementidelt (ehk kulukuselt) võrdsustatud riigivisiidiga. Sellistest sissetulevatest visiitidest pole arusaadavatel põhjustel võimalik eelarve nappusele viidates võimalik keelduda.
> Ainuüksi ühe riigivisiidi korraldamine võtab ca neljandiku olemasolevast, kogu VPK välissuhtlemiseks mõeldud eelarvest. Sääraste visiitide korraldamine ei saa toimuda Vabariigi Presidendi proaktiivse välissuhtlemise arvelt – eriti arvestades Venemaa sõjalise agressiooniga seotud erinevaid visiite oluliste partnerite juurde ja vajadust korraldada koos äridelegatsioonidega töövisiite Eesti ekspordi toetamiseks.
Tõlge maakeelde: kui rootsi kunn, Macron ja Konstantinoopoli patriarh külla soovivad tulla, on kantselei eelarve kägaras paberikorvis. Oleks ennekuulmatu, et president vastab Rootsi kunnile “ära tule”, Macronile “hold my beer”, aga patriarhile soovitab “oota ma kerjan, siis joome poe taga kalja”. 😀
Võrklaev:
> Viimastel aastatel tekkinud valitsussektori eelarve puudujääk on püsiva iseloomuga, sest nii kriisidest tingitud kui ka muud lisandunud kulud on valdavalt püsikulud. Lisaks on tulnud eelmise aasta veebruaris alanud täiemahulise Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas suurendada jõuliselt meie kaitsekulutusi vähemalt 3%ni SKPst. Seega on riigi kulud märkimisväärselt suurenenud, kuid tulusid pole me samal ajal kasvatanud.
> Riigi rahanduse korda tegemiseks ja oma riigi kohustustega toime tulemiseks on kevadel loodud valitsuskoalitsioon oma eesmärgiks seadnud eelarve tasakaalu poole liikumise, tagades kõigepealt eelarve puudujäägi järgmisel neljal aastal maksimaalselt 3% SKPst. Eesmärgi saavutamiseks peame vajalikuks nii tulusid suurendada, kui ka leida kokkuhoiukohti.
> Ministeeriumitele on juba eelmiste valitsuste poolt antud suunis vähendada tegevuskulusid aastatel 2022–2023 4,2% ja 2024. aastal täiendavalt 1,3%. Need kokkulepped kehtivad ja nendega peavad kõik ministeeriumid arvestama.
> /…/
> Riigi tulude suurendamiseks oleme Riigikogule esitanud maksupaketi, mis sisaldab nelja eelnõud. Muudatused on plaanis nii tulu- kui käibemaksus ning aktsiisides ja hasartmängumaksus. Maksupakett toob eelarvesse ligikaudu 200 miljonit lisaeurot aastas ehk see on positiivse mõjuga, aitab katta suurenenud kaitsekulusid, stabiliseerida laenukoormust ning seega loob riigi jaoks rohkem fiskaalpoliitilist ruumi tulevaste kriisidega toimetulemisel ning tulevikus vajalike investeeringute tegemisel.
Tõlge maakeelde: tüübid, ärge pange pahaks, aga riigis on hetkel käimas suuremat sorti BDSM-i sessioon, milles igaühel on oma osa täita. Rahandusministeeriumile on selleks sessiooniks eraldatud kolm odavamat ja üks kallim piits (mis peab kestma 2025. aastani) aga mitte ühtegi präänikut. Pakume lahendusena, et piitsutame teid kallima piitsaga. 😛
Olete tublid, et kunni omal kulul majutasite. Järgmisena võiks soovitada koondamisi. Patriarhile kalja pakkuda on põhimõtteliselt OK, järsku õnnestub poe taguse asemel toimetada Kadrioru pargis? Macroniga on paha lugu, ta vajab muudest märksa rohkem turvamist – järsku saaksite ta Lennujaamas täis joota, et mööda maad kondama ei lähe? Välisvisiitidest kahjuks peate unistama, presidendi Eestist lahkumine toimub üle meie suitseva rahakoti või üldse mitte.