Lastearst Eesti lapsi kimbutavast ülekaalust: lapse ülekaalu ei saa välja vabandada geneetikaga või mõne muu meist mitteoleneva põhjusega
by tooktheshot
Lastearst Eesti lapsi kimbutavast ülekaalust: lapse ülekaalu ei saa välja vabandada geneetikaga või mõne muu meist mitteoleneva põhjusega
by tooktheshot
3 comments
On asi tõesti nii hull? Ma olen näinud, et mõningad lapsed on suuremad (aga nagu laste puhul ikka, kaal paneb üles-alla võrdlemisi kiirelt), aga ei oskaks arvatagi, et mõni on 100+kg. See on isegi täiskasvanud inimese kohta suht suur kaal, kui pole just pikk või väga treenitud.
kuhu jääb body postivity?All bodies are beautiful
Üsna uus asi meie maal on rasedusdiabeediga tegelemine. Kuna platsenta muuhulgas mõjutab insuliini, siis tekib päris paljudel naistel rasedusdiabeet. Veresuhkru tase hakkab käima nagu ameerika mäed ning kuna ema ja lapse veri on seotud, käib see lapsel sama moodi. Lapse sünnikaal on seetõttu suurem ning ta saab kaasa halvasti reguleeritud veresuhkru. Rase saab seda kontrollida eelkõige oma toitumisega, mis ei ole üldse keeruline. Umbes 2% eesti rasedusdiabeetikutest peab hakkama tarbima ravimeid. Osad ütlevad ikkagi, et nemad ei mõõda suhkrut ei jälgi oma toitumist. Sellele on tähelepanu pööratud nüüd viimased aastad, rasedusdiabeet võib tekkida ka väga heas kaalus ja tervislikult toituvatel naistel.
Seega nii mõnigi laps on saanud probleemi kaasa juba emaüsast, ilma, et ema oleks midagi “halvasti” teinud.
Täiskasvanutegi toidulaud ei ole teadupärast väga tervislik, miks see laps peaks siis tahtma süüa köögivilju, kui vanemad ise ei söö? Ma nt pean oma meest pettusega vahest köögivilju sööma saama, pika poisi sisse käib meie majas suvikõrvits, keeksi sisse ka. Salatist ta eriti lugu ei pea.
Poed on täis täiesti söögikõlbmatut värvilist suhkrut täis kraami, mille väljanägemine on tehtud laste jaoks võimalikult ahvatlevaks. Lapsed saavad raskuraha ja lähevad ostavad poest suhkurt ja krõpsu.
Laste praed restoranides on friikaid viineriga ja makaronid.
Kahjuks näeb tänavapildis tõesti palju lapsi, kelle kehakuju ei vasta sellele, mis laps peaks olema. Minu kooliajal (lõpetasin 12 aastat tagasi gümna) oli paks laps pigem haruldane nähtus. Kui ma laps olin, siis kahjuks neid narriti. Enam see haruldane ei ole.
Eelkõige peaks siin siiski lapsevanemate südametunnistusele koputama. Lapsele tuleb väiksest peast kaasa anda õiged väärtused. Magusat ja rämpsu võib süüa, aga harva ja peale tervislikku toitu. Kogu pere peab liikuma. Nutiseadmed tuleb käest ära panna. Kuidas sa lapsele midagi õpetad, kui ise käitud ees risti vastupidi?