tundub, et seda veel siin ei ole olnud.
>Rahandusministri sõnul lähtub ettepanek koalitsioonilepingus kokku lepitud põhimõttest, et avaliku sektori palgafond külmutatakse neljaks aastaks. Muudatus ei tähendaks iga riigiteenistuja palga külmutamist, vaid palkadeks ette nähtud kogupott ei suurene ehk palku saaks tõsta ainult reservide, töö efektiivsuse tõstmise või ametikohtade vähendamise arvel.
>„Olukorras, kus me ülejäänud palgafondi külmutame, on see õiglane.“ Võrklaev märkis, et kõrgemate riigiteenijate palgad on viimastel aastatel tõusnud märkimisväärselt ehk 11–13% aastas. Ettepaneku sisu on muuta palga arvestuse valemit nii, et see jagatakse kahega ehk tõus jääks, kuid oleks poole väiksem. 2024. aastal tähendaks see 11% asemel 5,5% suurust tõusu jne. See, kas seda tehtaks ajutiselt neljaks aastaks ja kas riigikogu otsustaks palga valemit muuta ka järgmisel riigikogu koosseisul, on edasise arutelu ja riigikogu otsustada. Siis taastuks ka proportsioon riigikogu liikmete ja teiste kõrgemate riigiteenistujate, näiteks ministrite palkade vahel.
/… /
>Siseminister Lauri Läänemets tunnistas, et rahandusminister Mart Võrklaev tegi tõepoolest sellise ettepaneku. „Rahandusministri palgapoliitika loogikast pole võimalik aru saada. Tema tuleviku loogika järgi saaks peaminister sama palka kui riigikogu liige. Siis on Eesti riigis asjad aga väga halvasti ja seal lahendust pole. Ootame praegu rahandusministri lahendust,“ ütles Läänemets.
kriitikaks öeldi ka, et kes sel juhul üldse veel peaministriks tulla tahaks.
by Brilliant-Line-2616
5 comments
lisaks:
>Võrklaev tõrjus Läänemetsa väidet, et peaminister saaks parlamendiliikmega sama palka. 2027. aastaks oleks peaministri palk Võrklaeva käsutuses oleva prognoosi järgi 1340 eurot väiksem kui riigikogu esimehe palk, 293 eurot suurem kui riigikogu aseesimehe ja fraktsiooni esimehe palk, 1382 eurot suurem kui riigikogu komisjoni aseesimehe ja fraktsiooni aseesimehe palk ja 2472 eurot suurem kui riigikogu liikme palk.
pardon, sellest ei suutnud kuidagi muudmoodi kokkuvõtet teha.
Ehk siis palga vähendamiseks nimetatakse hullumeelse palgakasvu tasast tagasitõmbamist peadpööritavale palgakasvule.
“Vähendada” -> “Ettepaneku sisu on muuta palga arvestuse valemit nii, et see jagatakse kahega ehk tõus jääks, kuid oleks poole väiksem”
Päevaleht ja nende pealkirjad. Vähendamine ja vähem tõstmine on erinevad asjad, milleks ajada lugejat välditaval kombel segadusse?
Arvestades, kui vähe neid tähtsaid ninasid on, saavutab sellega kosmeetilise säästu, aga sääst on seegi.
Kõrgete riigiametnike palka majanduskriisi ajal tõsta ei tundu õige. Vähendama ei tasuks samuti hakata.
Wow!
-.- siin on midagi kahtlast teoksil, see tundub väga kahtlane -.-