Mihhail Kõlvart: „Viimase paari nädala jooksul inimesi hirmutatakse sellega, et Kõlvartist võib saada peaminister.“

1 comment

1. Millest see tuleb, et keskerakondlastele küll sobivad hääled, mida Mihhail Kõlvart
   valimistel kogub, aga erakonna juhiks teda paljud ei taha? Milline võiks olla Kõlvarti ja
   Kiige kohtumine tatamil ja kas poliitikud on noores eas põrganud kokku ka Lasnamäe
   tänavail? Kuidas vältida tööle sõites ummikuid? Sellest kõigest räägib Mihhail Kõlvart,
   Tallinna linnapea, kes kandideerib pühapäevasel kongressil Keskerakonna esimeheks.

   Kas mälukaotus on professionaalsele poliitikule kutsehaigus või pigem möödapääsmatu
   tööriist, mida tuleb aeg-ajalt kasutada?

   No poliitik ikkagi peab mäletama.

   Kanal 2 saates „Täistund“ näidati pilte, kuidas te viibisite 2010. aastal Naši laagris
   Seligeri järve ääres. Teie väitsite, et järv oli küll sama ja aasta oli sama, aga üritus polnud
   Našiga seotud. On teil nüüd vahepeal tulnud meelde mingeid mälupilte ja saate kuidagi
   täpsustada, mis üritus see täpselt oli?

   Ma pidin isegi vaatama, mida ma olen [selle laagri kohta] rääkinud kümme või 12 aastat
   tagasi ja hiljemgi ning ma näen, et vastused on mitte sarnased, vaid samad. Ma kordan
   sama juttu. Ma ei ole Naši üritusel ehk siis Naši laagris osalenud. See organisatsioon seda
   laagrit ei korraldanud. Võib-olla see ei paista välja palju parem, aga seda korraldas
   Venemaa riiklik agentuur. See oli rahvusvaheline suur laager: 80 riiki, mitu tuhat osalejat.
   Loomulikult ma saan aru, kuidas see praegu välja paistab, aga 13 aastat tagasi oli ikkagi
   teine olukord. Oli ka selline visioon, et võib-olla üldine pilt muutub, sest Medvedev tuli
   presidendiks ja Venemaa püüdis näidata, et ta soovib enda mainet muuta. Ma arvan, et
   selleks oli ka see laager korraldatud – et näidata eri riikide esindajatele, et on võimalik
   suhelda omavahel vabas vormis. Sinna olid kutsutud eri ülikoolide esindajad, suhtlus pidi
   toimuma inglise keeles ja nii edasi.
   Veel üks kord. Kaks peamist etteheidet on, et esiteks, see oli Naši korraldatud laager – ei
   olnud! Teine etteheide on see, et samas laagris korraldati Eesti poliitikute kujude
   eksponeerimine natsivormis või isegi põletamine – ja ka seda selles laagris ei olnud!

   Hea küll, laagri korraldas teine organisatsioon ja teie silme all Eesti poliitikuid kuidagi ei
   häbivääristatud ega naeruvääristatud, aga selle ürituse mõte oli siiski süstida Suur-Vene
   šovinismi. Küll pehmes vormis, aga edastati Kremli ideoloogiat ja putinismi.

   No seda muidugi oleks vaja korraldajate käest küsida…

   Mis mulje teile jäi?

   Meie, noorte inimeste huvi oli muidugi eelkõige omavahel suhtlemine. Ma mäletan ka seda,
   et keegi ei püüdnud midagi peale suruda. Loomulikult me võime rääkida, kas see oli selline
   pehme jõud, ja kui praegu küsiks keegi minu käest, et kas ma läheksin… noh, lähtuvalt
   tänasest olukorrast, vaadates seda, mis toimub Euroopas, maailmas, Venemaal –
   loomulikult ma ei läheks. Aga siis oli ikkagi teine aeg.
   Kellelgi võivad olla erinevad eesmärgid, aga juba 13 aastat tagasi ei oleks võimalik [olnud]
   mulle midagi peale suruda. Eriti ideoloogiat. Isegi kui kellelgi selline soov oleks.