Ausalt, väga lühinägelik mõte, mis teostuda ei tohiks. Kristina Kallas oli suur kõrghariduse kärbete vastane ja nüüd läheb siis kutsehariduse kallale.
Me abikaasaga omandame praegu kutseharidust. Mul keskerihariduse omandamisest 18 aastat möödas. Niigi on töö ja laste kõrvalt õppimine suur eneseületus. Kui see tasuliseks teha, siis jääks õppimata.
Kui probleem on hobihariduse omandajatega, siis tuleks selle sihtrühmaga tegeleda, mitte lajatada laia lauaga. Ja miks mitte siis kõrgharidusega sama teha. Mõnel 3-4 erinevat kraadi. Milline raiskamine.
https://www.err.ee/1609118915/kallas-taiskasvanute-taiendope-kutsekoolides-peaks-olema-tasuline
by WitnessMysterious440
4 comments
nii palju tsirkust, peaasi et maksud ei tõuse
Mõistlik kokkuhoiukoht. Ühe ministeeriumi kantsler kunagi ütles, et ta läks maastikuarhidektuuri õppima, kuna ta naabril oli ilusam aed kui tal. Ilmselgelt ta ei lähe sellele erialale tööle ja pigem rahastas maksumaksja antud juhul kellegi huviharidust.
Loomulikult seal võiksid olla erandid, nt töötukassa saaks tasuta suunata, mingid strateegilised erialad tasuta vms. Aga üldiselt võiks täiskasvanud inimene ise täiendava kutsehariduse kinni maksta.
Sesmõttes mõistlik. Sa käid tööl, staažikas, mõtled hobikorras või keskeakriisi tulemusel õppida midagi uut – siis tõesti võiksid need õpingud (vähemalt mingis osas) kinni maksta.
Probleem seisneb pigem selles, et ülikooli, akadeemilisele maastikuke, tuleb liiga palju inimesi, kes kas ei lõpeta oma kraadi või ei hakka kraadi alusel tegema erialast tööd, ja siis püüavad teise variandina õppida ametit. Kui palju ebaõnnestunud katsetusi peaks riiki kinni maksma?
Kuidas olukorda lahendada? Muuta kutseõpe gümnaasiumissemineku kõrval atraktiivseks alternatiiviks, mitte sundvalikuks perifeersetele, kes akadeemiliste õpingutega ei saa, soovi või suuda jätkata.
Ülikooliminek ei peaks olema inimese karjääri ja õpingute loomulik (ja ainuke ühiskondliku hukkamõistuta) jätk, arvestades eriti minu teist paragrahvi.
Eks see ongi kahe otsaga asi. Siin olen mõlema osapoolega nõus natuke – et kindlasti on selliseid inimesi, kelle puhul see asi on rohkem huvihariduses, nagu siin ühess näiteski toodi. Ja raha võtabki see palju.
Samas paljud ikkagi muudavad eriala, sest kas ei leia tööd või ei suuda/saa hetkelisel erialal töötada. Ja arvestades, kuidas järgmine aasta ilmselt hakkab palju koondamisi tulema, siis tundub, et keeratakse nö igast küljest – ei saa tööd teha, ei saa ümber õppida, samal ajal maksud aegade kõrgemad, hinnad samuti, euribor laes, samal ajal töötukassa toetused vähenevad, perioodid lühenevad. Kõlab nagu allakäiguspiraal.
Et ma ei tea, kas on päris õige igast suunast rünnata tavalisi inimesi, kes elu hammasrataste vahele jääda võivad. Õige kool õigel hetkel võib inimest aidata väga palju nii eluliselt aga ka psühholoogiliselt, sest siis saab ta tunda, et ta teeb midagi, et raskest olukorrast välja tulla samm-sammult. Kui sellele tasuta võimalust pole, siis see võib variandina täiesti ära jääda ja see ei pruugi riigile ka kasu tuua.