Estonian liminal spaces



by OscFirst

3 comments
  1. Seoses selliste piltidega on õhus mingi meem et need pildid peaks mõjuma õõvastavalt (a la Backrooms’i meem), aga minu jaoks on hubane ja kodune, isegi turvatunnet tekitav kolada vanade majade ümbruses või sees, või isegi vaadata piltidelt, nagu OP kompilatsioon. Huvitav on vaadata kritseldusi seinal ja mõelda, kes kõik siin kunagi on elanud ja millist elu need ruumid on näinud.

    Minus näiteks tekitab kerget ärevust kui just vastupidi, vaatan pilte New Yorgi või Tokyo tänavatest kus miljon inimest korraga jalutab – kõik see kisa, kära ja melu, pead kõndima etteseatud tempos ja suundades või muidu lihtsalt kõnnitakse/sõidetakse sulle otsa.

    Teistpidi mäletan et kui olin Riias vahetusõpilane, siis elasin mõned kuud ülimoodsalt ehitatud ühikas, milles olemine tekitas sisemist rahutust, sest see oli nii kliiniliselt puhas, steriilne ja moodne et veits meenutas nagu haiglat. Mul oli tunne et selles majas ei ole üldse hinge ega elu nähtud sest see on nii uus veel, ei ole midagi kolada ja avastada.

  2. Välismaalased: *Oooh, so creepy, no people around, much scare.*

    Eestlased: Täitsa okei koht, vähemalt venelasi pole.

Leave a Reply