TULEB VERINE ARVETEKLAARIMINE Kalev Stoicescu: seekordne palestiinlaste vägivald on veel perspektiivitum, sest võidulootust neil pole

1 comment

1. Palestiinlaste islami vastupanuliikumine Hamas, mida peaaegu kogu demokraatlik lääs peab terroristlikuks organisatsiooniks, kuid Venemaa, Hiina, Iraan, Türgi, Brasiilia ja mõned teised riigid mitte, alustas täiemahulist rünnakut Iisraeli vastu.

   Juutide riigi poole läksid lendu tuhanded raketid ning Hamasi kontrolli all olevast Gaza sektorist imbusid üle Iisraeli piiri teadmata arv Hamasi võitlejaid ehk terroriste. Nad kasutasid samuti paraplaane, et naaberterritooriumile tungida mitte ainult maismaal, vaid ka õhust ja merelt.

   Seda võis oodata, sest eile täitus pool sajandit nii-nimetatud Yom Kippuri sõja puhkemisest. Sümbolid on võimsad, eriti verises ja armutus võitluses. 6. oktoobril 1973 korraldasid Araabia naaberriigid Iisraelile üllatusrünnaku lootuses, et nad suudavad tagasi võtta Golani kõrgendiku ja territooriumeid Siinai poolsaarel, mida Iisrael oli hõivanud Kuuepäevase sõja (1967) järel. Toona kestis sõda 19 päeva ja lõppes etteaimatavalt Iisraeli võiduga. Moskva poolt relvastatud araablased ei saanud kuidagi hakkama sõjaliselt võimsa Iisraeliga, keda toetas USA. Seekordne palestiinlaste vägivaldne purse on veel perspektiivitum, sest võidulootust neil pole.

   Naabrid mõistagi ei sekku tuumariigi Iisraeli vastu. Iisraelis on saanud surma ja haavata, esialgsetel andmetel paarkümmend inimest, kui juudiriik reageeris koheselt sõjaseisukorra kehtestamise ja vasturünnakutega Hamasi ehk palestiinlaste sõjaliste objektide pihta.

   Tuleb verine arveteõiendamine. Kümned või sajad inimesed saavad kahjuks surma, lisaks hävitustöö, enne kui olukord taaskord rahuneb. Kahe – Iisraeli ja Palestiina – riigi lahendus ei toimi, kuid lahendust ei saa leida lõputu vägivallaga. See on tragöödia, mis kestab nähtavasti veel kaua. Palestiina ei ole võimeline toimima riigina, mitte ainul geograafilistel põhjustel, olles jagatud Gaza sektori ja paljude „taskutena“ Jordani jõe läänekaldal, vaid ka omariikluse kogemuse puudumise ning ilmselge majandusliku ja riigihaldusliku suutmatuse tõttu. See on lihtsalt järjekordne verine episood poliitilise protsessi toppamise tingimustes perspektiivitust terrorismist. Lisaks tekitab see taaskord küsimusi läänemaailma poolt tehtava Palestiina abistamise osas, kui võimulolev Hamas tegeleb Iisraeli ründamiseks tuhandete rakettide kogumisega ja diversant-terroristide väljaõppega, selmet panna rahumeelse järjekindlusega rõhku läbirääkimistele ja demokraatlike riikide poolehoiu võitmisele.