Hotelli aknal on „rauast kardin“ pommitamise puhuks
Mošeedest kutsuti inimesi relvi haarama
Oodatakse Iisraeli armee tegutsemist
Lehtmajadepühaks Iisraeli konverentsile sõitnud väikesest eestlaste reisigrupist on kaks inimest koju jõudnud, teised peavad lennufirmadega läbirääkimisi ja tagasisaamine on pidevalt edasi lükkunud. „Inimesed on siin šokis ja üsna hirmul,“ märkis Peeter Võsu.
„Üks inimene läks ära vahetult enne sõja algust, ühel jõudsime veel pileti ära vahetada, kui lennud veel esialgu toimusid,“ rääkis Võsu.
Ta on pidanud viimastel päevadel lennufirmadega järjest läbirääkimisi ning eestlasi on tõstetud ühest ootenimekirjast teise.
„Saatkond ütles, et El Al (Iisraeli enda lennufirma – toim) lendab, aga nende piletid on väga kallid,“ sõnas Võsu, kes pidanuks riigist lahkuma Lufthansa lennuga. See lennufirma on praeguseks kõik oma lennud Iisraeli peatanud ning reisijaid proovitakse tõsta teistele lendudele. See on keeruline, sest kokkulepitud lend võib samal päeval ilma ette teatamiseta ära jääda. „Loodame nüüd, et viimane kokkulepe Turkish Airlinesiga peab ja järgmise nädala alguses saame siit siiski koju.“
Võsu lisas, et ei heida kellelegi midagi ette. „Need pole ju soomuslennukid, et rakettidega võistelda, ning õhutõrjesüsteeme neil ju ka peal pole,“ nentis ta. „Selge on ka see, et sõja ajal info liigubki heitlikumalt ning olud võivad kiiresti muutuda.“
Siiani on turvaline
Eestlaste grupp peatub Jeruusalemma vanalinnas USA saatkonna lähedal asuvas hotellis ning on siiani tundnud end võrdlemisi turvaliselt.
Uudse asjana enda jaoks avastasid nad, et hotelli akna ette on võimalik tõmmata rauast leht, mis rünnakute käigus hoiab aknaava turvalisena.
„Sireenid huilgavad; kui kuuleme plahvatust, siis ilmselt on tõrjerakett vastu lastud,“ kirjeldas Võsu. „Esmaspäeval tuli küll Jeruusalemma äärelinnas midagi läbi ja üks rakett plahvatas vastu maad. Mõned inimesed said kildudest ka viga. Abu Goshi külas sai otsetabamuse mošee, seda võib vist nimetada tööõnnetuseks.“
„Abu Goshi külas sai otsetabamuse mošee, seda võib vist nimetada tööõnnetuseks.“
Peeter Võsu
Rakette inimesed siiski väga ei pelga. Suuremat ohtu nähakse Hamasi liikmetes, kes on tulnud üle piiri ja valmis tsiviilelanikke tulistama. Võsu märkis, et on näinud kuulidest läbi puuritud autosid, mida võiks kohe sõelana kasutusele võtta.
„Inimesed on šokis, nad ei ole kunagi kogenud, et Iisrael magab maha sellise rünnaku, kus tullakse ja inimesi tulistatakse. Rakettidega ollakse harjunud, selleks on tõrjesüsteem välja töötatud, aga nüüd on tapetud üle 900 inimese ja röövitud veel üle saja. Sellise lühikese ajaga pole alates holokaustist nii palju juute surma saanud ning sellest räägitakse siin palju.“
Iisraeli korduvalt väisanud Võsu sõnul on tavaliselt rahvarohke vanalinna tänavad praegu tühjad, koolid kinni ja pered hoiavad koduseinte vahele. Ka mitmed ametiasutused on suletud, küll aga sõidab tänavatel tavalisest enam politseipatrulle.
Vanalinn jäi tühjaks kohe pärast seda, kui Hamasi sõjalise tiiva juht Mohammed Deif tegi üleskutse, et kõik, kellel on relvad, kasutaks neid Iisraeli vastu nii palju, kui vähegi saab. Korraldus hüüti mošeedest maha ja see tekitas hirmu. „Inimesed teavad, mida karta, ning araablaste aladest hoitakse eemale, sest Hamas on saanud ajada oma kombitsad isegi Ida-Jeruusalemma,“ selgitas Võsu.
Mis saab edasi?
Kohapeal arutatakse palju, mis edasi saab. Üldiselt arvatakse, et Iisrael pigem ründab õhust ja väldib maavägede Gazasse saatmist, mis tooks kaasa suuri inimkaotusi.
„Kui põhjast sekkub Hezbollah, siis võib sõda jääda venima. Nende relvastust hinnatakse praegu 40 000 raketile, kuigi kes seda nii täpselt teab,“ arutles Võsu.
Ta meenutas 2006. aasta Iisraeli–Liibanoni sõda, mil Hezbollah lasi 4000 raketti ning sõda kestis kuu aega.
„Iisrael oma kaotatud elusid küll tagasi ei saa, aga nende eesmärk on selgelt võtta terroristidelt relvad ja teha nad kahjutuks.“
Üks põhjus, mis tekitab piirkonnas alalisi pingeid, võib Võsu hinnangul olla see, et kogu aeg on antud lootust, et Iisraeli kõrvale tuleb teine riik, mida aga ilmselgelt juhtumas ei ole.
„Kui tahta olukorda muutust, siis tuleb kogu süsteemi muuta. Muidu jäävadki need rünnakud korduma ja tundub, et Iisrael arvas seni, et nad suudavad seda kontrollida. Aga vihane inimene on leidlik ning suudab leida viisi, kuidas seda väljendada,“ sõnas Võsu.
Tema jaoks on ka mõistetav Iisraeli otsus katkestada Gaza sektori varustamine, kuigi see toob kaasa palju kannatusi ka neile, kes rünnakuid ei toeta. „Kui Iisraeli kodanikke on jõhkralt maha lastud, siis ongi palju oodata, et Iisrael jätaks nad edasi istuma valgesse ja sooja tuppa.“
1 comment
Hotelli aknal on „rauast kardin“ pommitamise puhuks
Mošeedest kutsuti inimesi relvi haarama
Oodatakse Iisraeli armee tegutsemist
Lehtmajadepühaks Iisraeli konverentsile sõitnud väikesest eestlaste reisigrupist on kaks inimest koju jõudnud, teised peavad lennufirmadega läbirääkimisi ja tagasisaamine on pidevalt edasi lükkunud. „Inimesed on siin šokis ja üsna hirmul,“ märkis Peeter Võsu.
„Üks inimene läks ära vahetult enne sõja algust, ühel jõudsime veel pileti ära vahetada, kui lennud veel esialgu toimusid,“ rääkis Võsu.
Ta on pidanud viimastel päevadel lennufirmadega järjest läbirääkimisi ning eestlasi on tõstetud ühest ootenimekirjast teise.
„Saatkond ütles, et El Al (Iisraeli enda lennufirma – toim) lendab, aga nende piletid on väga kallid,“ sõnas Võsu, kes pidanuks riigist lahkuma Lufthansa lennuga. See lennufirma on praeguseks kõik oma lennud Iisraeli peatanud ning reisijaid proovitakse tõsta teistele lendudele. See on keeruline, sest kokkulepitud lend võib samal päeval ilma ette teatamiseta ära jääda. „Loodame nüüd, et viimane kokkulepe Turkish Airlinesiga peab ja järgmise nädala alguses saame siit siiski koju.“
Võsu lisas, et ei heida kellelegi midagi ette. „Need pole ju soomuslennukid, et rakettidega võistelda, ning õhutõrjesüsteeme neil ju ka peal pole,“ nentis ta. „Selge on ka see, et sõja ajal info liigubki heitlikumalt ning olud võivad kiiresti muutuda.“
Siiani on turvaline
Eestlaste grupp peatub Jeruusalemma vanalinnas USA saatkonna lähedal asuvas hotellis ning on siiani tundnud end võrdlemisi turvaliselt.
Uudse asjana enda jaoks avastasid nad, et hotelli akna ette on võimalik tõmmata rauast leht, mis rünnakute käigus hoiab aknaava turvalisena.
„Sireenid huilgavad; kui kuuleme plahvatust, siis ilmselt on tõrjerakett vastu lastud,“ kirjeldas Võsu. „Esmaspäeval tuli küll Jeruusalemma äärelinnas midagi läbi ja üks rakett plahvatas vastu maad. Mõned inimesed said kildudest ka viga. Abu Goshi külas sai otsetabamuse mošee, seda võib vist nimetada tööõnnetuseks.“
„Abu Goshi külas sai otsetabamuse mošee, seda võib vist nimetada tööõnnetuseks.“
Peeter Võsu
Rakette inimesed siiski väga ei pelga. Suuremat ohtu nähakse Hamasi liikmetes, kes on tulnud üle piiri ja valmis tsiviilelanikke tulistama. Võsu märkis, et on näinud kuulidest läbi puuritud autosid, mida võiks kohe sõelana kasutusele võtta.
„Inimesed on šokis, nad ei ole kunagi kogenud, et Iisrael magab maha sellise rünnaku, kus tullakse ja inimesi tulistatakse. Rakettidega ollakse harjunud, selleks on tõrjesüsteem välja töötatud, aga nüüd on tapetud üle 900 inimese ja röövitud veel üle saja. Sellise lühikese ajaga pole alates holokaustist nii palju juute surma saanud ning sellest räägitakse siin palju.“
Iisraeli korduvalt väisanud Võsu sõnul on tavaliselt rahvarohke vanalinna tänavad praegu tühjad, koolid kinni ja pered hoiavad koduseinte vahele. Ka mitmed ametiasutused on suletud, küll aga sõidab tänavatel tavalisest enam politseipatrulle.
Vanalinn jäi tühjaks kohe pärast seda, kui Hamasi sõjalise tiiva juht Mohammed Deif tegi üleskutse, et kõik, kellel on relvad, kasutaks neid Iisraeli vastu nii palju, kui vähegi saab. Korraldus hüüti mošeedest maha ja see tekitas hirmu. „Inimesed teavad, mida karta, ning araablaste aladest hoitakse eemale, sest Hamas on saanud ajada oma kombitsad isegi Ida-Jeruusalemma,“ selgitas Võsu.
Mis saab edasi?
Kohapeal arutatakse palju, mis edasi saab. Üldiselt arvatakse, et Iisrael pigem ründab õhust ja väldib maavägede Gazasse saatmist, mis tooks kaasa suuri inimkaotusi.
„Kui põhjast sekkub Hezbollah, siis võib sõda jääda venima. Nende relvastust hinnatakse praegu 40 000 raketile, kuigi kes seda nii täpselt teab,“ arutles Võsu.
Ta meenutas 2006. aasta Iisraeli–Liibanoni sõda, mil Hezbollah lasi 4000 raketti ning sõda kestis kuu aega.
„Iisrael oma kaotatud elusid küll tagasi ei saa, aga nende eesmärk on selgelt võtta terroristidelt relvad ja teha nad kahjutuks.“
Üks põhjus, mis tekitab piirkonnas alalisi pingeid, võib Võsu hinnangul olla see, et kogu aeg on antud lootust, et Iisraeli kõrvale tuleb teine riik, mida aga ilmselgelt juhtumas ei ole.
„Kui tahta olukorda muutust, siis tuleb kogu süsteemi muuta. Muidu jäävadki need rünnakud korduma ja tundub, et Iisrael arvas seni, et nad suudavad seda kontrollida. Aga vihane inimene on leidlik ning suudab leida viisi, kuidas seda väljendada,“ sõnas Võsu.
Tema jaoks on ka mõistetav Iisraeli otsus katkestada Gaza sektori varustamine, kuigi see toob kaasa palju kannatusi ka neile, kes rünnakuid ei toeta. „Kui Iisraeli kodanikke on jõhkralt maha lastud, siis ongi palju oodata, et Iisrael jätaks nad edasi istuma valgesse ja sooja tuppa.“