Mul on karvane tunne, et me ise ei ole nii optimistlikud.
Mul endal on eripedagoogi BA ja…. olen pettunud meie süsteemis. Aga tore, et Eestist räägitakse positiivses võtmes.
Naudime kuniks pole veel kõik maha mängitud.
Arusaadav, et kaunis reklaamvideo peabki olema positiivne. Aga tasuks mõelda ka järgnevale:
1. Meil on kohutavalt suur hariduslõhe eestikeelsete ja venekeelsete koolide vahel. Vene keeles õppivad lapsed jäävad PISA järgi oma oskustes 1-2 aastat eestikeelsetest õpilastest maha. Aga kuna keskmised tulemused on kenad, siis midagi nagu ette ka ei võeta.
2. Meil tõesti jõuab palju õpilasi põhihariduseni, aga seejärel on koole/piirkondi, kus iga viies laps jääb edasise hariduseta. Me ei õpeta koolis õppima, väärtustama haridust või seadma endale eesmärke eluks, paljud lihtsalt teevad selle kohustusliku osa ära ja seejärel suureneb “heitunud noorte” hulk, mida süsteem on alt vedanud mitmel erinval põhjusel.
3. Mul on raske aru saada, miks kiidetakse meie koolide rahastusmudelit. See imo tekitab segregatsiooni, kui parimad koolid riisuvad õpilaste ja raha koorekihi ja siis tekivad piirkonnakoolid, kuhu väga ei taheta oma lapsi saata. Ma töötan ühes tavalises piirkonnakoolis ja mul on kahju vaadata seda, kuidas meil nt on ehk keskmisest rohkem hariduslike erivajadustega õpilasi, kes vajavad individuaalsemat lähenemist, neile kohandatud õppetingimusi jmt, aga selleks pole raha. Olgem ausad, meil pole raha isegi selleks, et printida õpilastele töölehti või nüüd digiõpikutele üle minnes kasutada igas klassiruumis tableteid/läpakaid, mitte loota, et õpilased saavad oma nutitelefonidest Opiqut tunnis kasutada.
4. Kooli juhtkonna otsustamine, millist palka õpetajad saavad…. HAHAHAHAHAHAhahahahahahahahahaaaaaaaaaa. See on suht alatu vale osa videost. Õpetajate palkadeks eraldatakse baaspalk + mingi osa lisarahastust, tavaliselt 15%. Ei ole päris nii, et kool otsustab, et davai, maksame oma töötajatele rohkem. See rohkem tuleb lihtsalt selle arvelt, et su kontakttundide arvu tõstetakse üle normi, antakse lisakohustusi (klassijuhatamine, administratiivtöö vmt) ja lõpuks sa teenid rohkem tänu sellele, et teed nt 1,5 inimese tööd. Ehk siis reaalsuses on igal koolil ühe täiskoormusega koha kohta suht sama suur hulk raha ja koolid saavad otsustada, mitu inimest neid kohti täidab. Nt kuna pole võimalik, et 1. septembril tuleb direktor 8. klasside ette ja ütleb, et sorry, me ei leidnud teile selleks aastaks õpetajat, matemaatika jääb ära, siis keegi õpetab ikka ära selle aine. Ja nii võib juhtuda, et õpetad oma normaalse 22 kontakttunni asemel nädalas 30 tundi ja saad vastavalt suuremat palka. See pole mingi süsteemi hea külg, see on meeleheide, mida tõlgendatakse positiivse statistikana.
Meil nii hea haridus süsteem kuna meil on kraanikausid klassides
Eestis on reaalsuses kõige retsimate õppekavadega keskkoolid Euroopas. Tihtipeale tuleb probleemiks teiste Euroopa koolidega koostööl kui jaburalt raske on meie gümnasistidel leida koolist vaba aega /paar päeva puududa.
Võib leida 30 000 teist põhjust mis natukene mõjutavad Eesti õpilaste häid tulemusi igasugustel rahvusvahelistel testidel, aga tegelikult peavad tuupima siinsed noored lihtsalt palju-palju rohkem.
Võrreldes paljude teiste süsteemidega – jah, on positiivne.
Aga see on ka selline võrdlus, et kas kuiv või märg lehmakook – vali.
Eesti haridussüsteemi juures ongi kõige tähtsam see, et lideraly kõigil on võimalus õppida, riik plekkib enamus kulusid kinni mis kooliga kaasnevad, seega see on igaühe jaoks vaid kätte võtmise asi
Sellise Wifi metsas tunde tekitab. Eesti kool on ikka rahvuslikult omapärase töönarkomaania loogika surumine lastele ja siis PISA standardi kasutamine selle õigustamiseks. 8 tundi kooli ja siis 1-2 tundi kodutööd takkaotsa igapäevaselt. Süsteem ei tundu tark või hästi lahendatud. Lihtsalt kehva süsteemi hoitakse steroididel. Ei ole mingit sügavat innovatsiooni või uut lahendust. Lihtsalt rohkem tööd ja ajakulu.
7 comments
Mul on karvane tunne, et me ise ei ole nii optimistlikud.
Mul endal on eripedagoogi BA ja…. olen pettunud meie süsteemis. Aga tore, et Eestist räägitakse positiivses võtmes.
Naudime kuniks pole veel kõik maha mängitud.
Arusaadav, et kaunis reklaamvideo peabki olema positiivne. Aga tasuks mõelda ka järgnevale:
1. Meil on kohutavalt suur hariduslõhe eestikeelsete ja venekeelsete koolide vahel. Vene keeles õppivad lapsed jäävad PISA järgi oma oskustes 1-2 aastat eestikeelsetest õpilastest maha. Aga kuna keskmised tulemused on kenad, siis midagi nagu ette ka ei võeta.
2. Meil tõesti jõuab palju õpilasi põhihariduseni, aga seejärel on koole/piirkondi, kus iga viies laps jääb edasise hariduseta. Me ei õpeta koolis õppima, väärtustama haridust või seadma endale eesmärke eluks, paljud lihtsalt teevad selle kohustusliku osa ära ja seejärel suureneb “heitunud noorte” hulk, mida süsteem on alt vedanud mitmel erinval põhjusel.
3. Mul on raske aru saada, miks kiidetakse meie koolide rahastusmudelit. See imo tekitab segregatsiooni, kui parimad koolid riisuvad õpilaste ja raha koorekihi ja siis tekivad piirkonnakoolid, kuhu väga ei taheta oma lapsi saata. Ma töötan ühes tavalises piirkonnakoolis ja mul on kahju vaadata seda, kuidas meil nt on ehk keskmisest rohkem hariduslike erivajadustega õpilasi, kes vajavad individuaalsemat lähenemist, neile kohandatud õppetingimusi jmt, aga selleks pole raha. Olgem ausad, meil pole raha isegi selleks, et printida õpilastele töölehti või nüüd digiõpikutele üle minnes kasutada igas klassiruumis tableteid/läpakaid, mitte loota, et õpilased saavad oma nutitelefonidest Opiqut tunnis kasutada.
4. Kooli juhtkonna otsustamine, millist palka õpetajad saavad…. HAHAHAHAHAHAhahahahahahahahahaaaaaaaaaa. See on suht alatu vale osa videost. Õpetajate palkadeks eraldatakse baaspalk + mingi osa lisarahastust, tavaliselt 15%. Ei ole päris nii, et kool otsustab, et davai, maksame oma töötajatele rohkem. See rohkem tuleb lihtsalt selle arvelt, et su kontakttundide arvu tõstetakse üle normi, antakse lisakohustusi (klassijuhatamine, administratiivtöö vmt) ja lõpuks sa teenid rohkem tänu sellele, et teed nt 1,5 inimese tööd. Ehk siis reaalsuses on igal koolil ühe täiskoormusega koha kohta suht sama suur hulk raha ja koolid saavad otsustada, mitu inimest neid kohti täidab. Nt kuna pole võimalik, et 1. septembril tuleb direktor 8. klasside ette ja ütleb, et sorry, me ei leidnud teile selleks aastaks õpetajat, matemaatika jääb ära, siis keegi õpetab ikka ära selle aine. Ja nii võib juhtuda, et õpetad oma normaalse 22 kontakttunni asemel nädalas 30 tundi ja saad vastavalt suuremat palka. See pole mingi süsteemi hea külg, see on meeleheide, mida tõlgendatakse positiivse statistikana.
Meil nii hea haridus süsteem kuna meil on kraanikausid klassides
Eestis on reaalsuses kõige retsimate õppekavadega keskkoolid Euroopas. Tihtipeale tuleb probleemiks teiste Euroopa koolidega koostööl kui jaburalt raske on meie gümnasistidel leida koolist vaba aega /paar päeva puududa.
Võib leida 30 000 teist põhjust mis natukene mõjutavad Eesti õpilaste häid tulemusi igasugustel rahvusvahelistel testidel, aga tegelikult peavad tuupima siinsed noored lihtsalt palju-palju rohkem.
Võrreldes paljude teiste süsteemidega – jah, on positiivne.
Aga see on ka selline võrdlus, et kas kuiv või märg lehmakook – vali.
Eesti haridussüsteemi juures ongi kõige tähtsam see, et lideraly kõigil on võimalus õppida, riik plekkib enamus kulusid kinni mis kooliga kaasnevad, seega see on igaühe jaoks vaid kätte võtmise asi
Sellise Wifi metsas tunde tekitab. Eesti kool on ikka rahvuslikult omapärase töönarkomaania loogika surumine lastele ja siis PISA standardi kasutamine selle õigustamiseks. 8 tundi kooli ja siis 1-2 tundi kodutööd takkaotsa igapäevaselt. Süsteem ei tundu tark või hästi lahendatud. Lihtsalt kehva süsteemi hoitakse steroididel. Ei ole mingit sügavat innovatsiooni või uut lahendust. Lihtsalt rohkem tööd ja ajakulu.