TURBA ALL | Lääne-Euroopa aiandustööstuse turbanõudlus koorib paljaks Eesti sood. Tohutud heitekahjud jäävad Eesti kanda

4 comments

1. Ise märkasin artiklist, kuidas töötab hoolega sätitud PR. Turbatööstus räägib seoses turbamullaga kohe ilusaid sõnu toiduturvalisusest ja rohelistest linnadest, artiklis aga selgub Hollandi teadlase kommentaarist, et suurem osa turvast läheb ilutaimetööstusse.

2. Vale maksusüsteem suunab arengut vales suunas.

   Vaja on pigou tüüpi heitmemakse ning ressursimakse koos WTO tasandustollidega ning kodanikudividendidega maksutulust ning eksporditoetustega tollitulust.

   https://citizensclimatelobby.uk/climate-income/policy-makers/carbon-fee-dividend/

   https://www.ft.com/content/30c93916-fd3d-11e8-ac00-57a2a826423e

   https://www.wsj.com/articles/economists-statement-on-carbon-dividends-11547682910

   https://www.carbontax.org/scientists/

   https://clcouncil.org/reports/Unlocking_The_Climate_Puzzle.pdf

   https://www.annualreviews.org/doi/10.1146/annurev-resource-100814-124951

   https://www.oecd.org/environment/tools-evaluation/FASTER-carbon-pricing.pdf

   Google: carbon tax and dividend Nordhaus James Hansen economists climate scientists

   PS. Eesti poliitikud väldivad pigou makse nagu vanakurat välku, sest ettevõtted pole kodanikud ning seetõttu ei saa kodanikudividende.

3. Gea Kangilaski kommentaar Facebookis oli sel teemal huvitav:

   >Mina arvasin, et me niimoodi kergekäeliselt ja väga odavalt enam ei jaga turba kaevandamiseks lube, ammugi, et me ei rendi kaevandamiseks riigimaad pea olematu hinnaga välja – tegelikkus on hoopis teist värvi. Ja ehkki kaeveloaga käib kaasas kohustus pärast kaevandamist maardlas elurikkus taastada, ei ole ükski loaomanik seda isegi mitte püüdnud, sest odavam on maksta pea olematut maarenti ja seda ropult kallist tööd mitte ette võtta. Riiklik järelvalve on ka olematu, sundi ei rakendata, ilmselgelt jääb kogu üüratu looduskahju maksumaksja kandja.
   Et **ametlikult 1/10, ja osade hinnangute järgi isegi 1/3, kogu Eesti süsinikuheitest aastas tuleb turbatööstusest**, ei ole naljaasi. See on **rohkem, kui transpordisektor kokku**. See on päris koletu.

   Kui nii mõelda, et rohkem kui kogu transpordisektor, siis kõlab nagu võiks kuidagi paremini lahendatud olla küll.

4. Ma aiandusalaseid asju lugedes olen pigem saanud mulje, et turvas ei ole hea asi, mille sisse taimi istutada. Taimi ostes on nad siiski vist eranditult turbas. Enamus “muldasi” poes on turvas või turbaga. Aga küllap kompost on kordades kallim…