Ülestunnistus surivoodil. „Kui raha oli, sai kõike osta ja loterii tõmbas ka. Vabanda, et valetasin sulle“

by railnordica

5 comments
  1. Tänavu juulis, kuumal suvepäeval, lebab 53aastane **Raivo*** Hiiul taastusravihaiglas, vähk on jõudnud lõpufaasi. Tal on raske rääkida.

    Viimased kakskümmend aastat on Raivo elanud Koplis ühiselamus, kuhu isa ostis talle toakese kahetoalisest ühiskorterist. Raivo on kogu elu elanud üksi, tal pole lapsi ega elukaaslast. Ehkki ta on vaid põhikooliharidusega ja lugu pidanud nii suitsust kui napsust, on ta kogu elu iseseisvalt hakkama saanud. Alati tööl käinud – peamiselt teinud ehituses lihttöid, hiljem pannud eri poodides kaupa riiulitele. Oma pisikest kodu on ta alati korras hoidnud.

    Möödunud aastal avastati Raivol viimases staadiumis suuneeluvähk. Tänavu aasta alguses sai ta kiiritusravi ja võitles raske kopsupõletikuga. Viimases töökohas, kaupluses, töötas Raivo ka veel siis, kui sai süüa üksnes gastrostoomi ehk kõhtu paigutatud toru abil.

    Kui eakas isa koos abikaasaga tuleb teda Hiiule haiglasse vaatama, ajab Raivo end voodist üles ja teeb nendega rõdul väikese jalatuskäigu. Ta loodab varsti koju saada. Ta tundub lähedastele lootusrikas. Ühe külaskäigu ajal saabub Raivo mobiiltelefoni piiksuv teade Bigbankilt: maksa võlg ära!

    Selgub, et kehva tervisega kimpus Raivo elas kahel viimasel aastal pankade toel, justkui homset polekski.

    See tekitab isal ja tema abikaasal küsimusi.

    „Ütle ausalt, kas sul on mingeid laenusid veel võetud?“ küsib isa.

    „Jah, on. Üle kolmekümne tuhande!“ tunnistab Raivo keerutamata üles. See paneb eaka isa koos abikaasaga õhku ahmima.

    „Aga mis sa tegid selle rahaga?“ küsib isa abikaasa.

    „Ostsin asju, ja veidi mängisin ka,“ sõnab mees.

    Selline jutt ehmatab küsijad ära.

    Kui Raivo lastakse keset suve korraks haiglast koju, aitab üks sugulastest Raivol kõik võlad ja laenud arvutis kokku lugeda. Sellest valmib exceli tabel, kust ilmneb lohutu vaatepilt.

    Selgub, et kehva tervisega kimpus Raivo elas kahel viimasel aastal pankade toel, justkui homset polekski.

    Kaks aastat laenudega

    Raivo laenuralli saab alguse 20. augustil 2021. aastal, kui ta ostab Teliast järelmaksuga 109 eurot maksva mobiiltelefoni. Kuu hiljem võtab Swedbankist 5000 euro suuruse väikelaenu, kuumaksega 125 eurot. 2022. aastal võtab Raivo veel 21 laenu – 14 väikelaenu Swedbankist, ülejäänud väikelaenud on ta saanud Inbankist, Bigbankist, Bondorast, Raha24-st, Holmbankist, TF Bankist, Coop Pangast.

    Kõik laenud võtab ta peamiselt viieks aastaks. Näiteks Raha24 annab talle viieks aastaks tarbijakrediiti, mille krediidikulukuse määr on 48,50 protsenti! See tähendab, et Raivo võttis 1599 eurot laenu, kuid tagasi peab maksma 3591 eurot.

    Oma elu viimasel aastal, tänavu, juba väga haigena, on Raivo saanud veel kaks väikelaenu (Bondorast ja Holmbankist) ja viis järelmaksu TF Bankist.

    Raivo peab igal kuul tagasi maksma 666 eurot ja 5 senti, tagasimakse on kas 10. või 25. kuupäeval. Aga sellele lisaks on tal tasuda ka korterikulud.

    Laenu võtmise kuupäevadest on näha, et tõenäoliselt oli Raivo väljapääsmatus olukorras ja maksis haiguse süvenedes laenusid kinni aina uute laenudega.

    „Mõni pank oli koguni nii lahke, et andis mitu laenu ühes kuus. Tagatist ei nõutud, sest see üks tuba, mille me talle kunagi ostsime, on siiani „puhas“ ehk ilma hüpoteegita,“ imestavad vanemad.

    Kuna Raivo ei saa elu lõpupäevil enam rääkida, siis suhtleb ta kirjalikult. Kui isa küsib, miks ta laenas ja millele kulutas, kirjutab Raivo vastuseks: „Ma ei tea isegi, miks võtsin, vaatasin palga järgi, et saan hakkama, aga siis see haigus ja peale töökaotust läks kõik allamäge. Kardan, et ei saa varsti üüriga hakkama. Algul võtsin oma pangast, siis mujalt. Meil on selliseid panku, kes annavad väikelaene ilma tagatiseta. Eks kui raha oli, sai kõike osta ja loterii tõmbas ka. Vabanda, et valetasin sulle. Ma ei tea, miks selline olen.“

    Raivo jätab isale mulje, et rabeleb haigusest välja. Tal on soov võlgu klaarida. Nad panevad ühe sugulasega punkthaaval kirja, kuidas Raivo peaks nüüd edasi minema. Sugulane aitab tal vormistada ka töövõimetoetuse, mis on alla 400 euro.

    Raivo on nõus, et esimese asjana tuleb rääkida võlanõustajaga. Siis müüa maha elamine. Seejärel peab Raivo minema Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse sotsiaalosakonda, et taotleda sotsiaalmajas voodikohta. Kui ta ei jõua enam ise toitu koju tuua, peab võtma ühendust linnaosa sotsiaalabiosakonnaga.

    Ühel päeval kirjutatakse Raivo haiglast ootamatult välja. Ta kirjutab isale, et nüüd tuleb vist lõppu oodata.

    Raivo sureb tänavu 22. augustil. Tema pere loeb hiljem haigusloost, et Raivo ravi lõpetati tema enda soovil.

    „Ta ise loobus keemiaravist, ehkki meile rääkis, et sai pärast kiiritust sedagi,“ räägib Raivo isa. Miks ta loobus, seda enam Raivolt küsida ei saa. Lähedased arvavad, et Raivole võis elu lootusetus kohale jõuda siis, kui ta sai aru, millise võlakoorma all ta elab. Mitte kuidagi poleks ta saanud töövõimetoetusega laenusid tagasi maksta.

    Milline Raivo oli?

    „Selline pehmeke ja tõenäoliselt kergesti mõjutatav teiste poolt. Eks ta oli pankadele kerge saak,“ mõtiskleb isa abikaasa.

    Pärimise raskus

    Kuna Raivol lapsi polnud, on tema esimese ringi pärijateks vanemad ehk ema ja isa. Raivole kuuluv ühiselamutuba kuulub pärandvarasse. Igaks juhuks konsulteerib perekond juristidega, kes toonitavad, et ärgu isa poja pärandit mingil juhul vastu võtku, kui kinnisvara müügihind jääb võlasummale alla.

    Isa laseb maakleril toa ära hinnata, kes pakub müügihinnaks 30 000 eurot. Täpselt see summa, mis Raivo eest tuleb praeguse seisuga pankadele tagasi maksta.

    Kuna seaduse järgi tuleb notarile loobumisest teada anda kolme kuu jooksul, siis seda vanemad ka teevad.

    Paraku on Raivo pärit kärgperest. Raivo isa abiellus uuesti siis, kui Raivo käis põhikoolis. Raivol on üks õde, üks poolvend ja poolõde. Ka seal on juba mitmeid kärgperesid tekkinud.

    Kui nüüd Raivo sugulased kuulevad, et nad peavad loobumisest teada andma, pole paljud sellest huvitatud. Enamik ei tundnudki Raivot ega käinud temaga aastaid läbi. Ja pärandist loobumine maksab 7.50 eurot loobuja kohta (millest notar saab pärandist loobumise avalduse tõestamise eest 6.35 eurot).

    „Nüüd ootab kogu meie suguvõsa koos laste ja eksnaistega notarijärjekorras. See on üks põhjusi, miks me osaga tülis oleme – paljud ei saa aru, milleks seda kõike vaja on. Näiteks miks peab lahkunu isa poolt lapsendatud kasuvend koos kõigi oma laste ja isegi eksnaisega – kellega neil on ühine alaealine laps – notarile aja panema ja keeldumise eest veel ka tasuma? Tädi, kelle üks laps on praegu omakorda haiglas raskes seisundis ja teine välismaal, on eriti hullus olukorras,“ kirjeldab Raivo kasuema olukorda, mille on põhjustanud pankade kasumiahnus.

    „Kuidas antakse inimesele, kes käib karmi haigusega ravil ühest haiglast teise ja kelle sissetulekuks viimasel ajal ainult napp puudetoetus, pidevalt laenu juurde? Ja miks peab kogu suguvõsa panema notari juures aja, ootama järjekorras ja hiljem ka maksma, kui osa neist pole aastaid oma tädipoega või kasuvenda näinudki? Leinajad on väga raskesse olukorda pandud,“ on Raivo isa perel imestamist palju.

  2. 2)

    Notarite Koja tegevjuht **Eve Strang** selgitab, et kui 2009. aastal jõustus pärimisseaduses muudatus, siis mindi Eestis pärandi nn vastuvõtusüsteemilt üle loobumissüsteemile. See tähendab, et kui pärijad kolme kuu jooksul oma pärimisõigusest teadasaamisest pärimisõigusest ei loobu, siis loetakse nad pärandi vastu võtnuks.

    „Paraku kaasneb selle süsteemiga ka olukord, et kui esimese järjekorra pärijad ja abikaasa pärandist loobuvad, siis läheb pärimisõigus edasi teise järjekorra pärijatele ning nende loobumise korral omakorda kolmanda järjekorra pärijatele.“

    Juhul, kui kõik loobuvad, saab pärijaks pärandaja elukohajärgne omavalitsus, kellele notar väljastab pärimistunnistuse.

    Raivo puhul päriks tema vara ja võlad sel juhul Põhja-Tallinna linnaosavalitsus.

    Tänavu on Tallinna linn juba pärinud 12 kinnisasja, mullu 12 ja tunamullu 36. Tallinna Linnavaraameti juhataja **Hardi Alliksaar** selgitab, et kui pärijaks on kohalik omavalitsus, siis nemad põhjust, miks vara linnale jääb, ei tea. Nad ei näe ka pärandusest loobujaid.

    Esimese asjana laseb kohalik omavalitsus teha pärandvara inventuuri. Kui pärijal oli kohustusi, siis täidetakse need pärandvara väärtuse piires.

    Juhul, kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks, esitab Tallinna linn Harju maakohtusse pärandvara pankrotiavalduse ja kohus algatab pankrotimenetluse, kus pankadel ehk võlausaldajatel on võimalik kaitsta oma nõudeid.

    „Samas saaksid pärandvara pankrotiga tegeleda ka esimese järjekorra pärijad, sellisel juhul jääks ära mitme põlvkonna ja kaugemate sugulaste otsimine ja nende poolt pärandist loobumine,“ selgitab Strang.

    Sellise menetluse algatamiseks puudub Raivo vanematel jaks. Nad soovivad rahulikult leinata.

    Ent Raivoga juhtunu näitab, et iga inimene ei mõista laenu võtmisega kaasnevat. Siin peaks riik piirid paika panema.

    Finantssektori katusorganisatsioon FinanceEstonia, mis koondab kohalikul kapitalil põhinevaid panku ja Eestis tegutsevaid krediidiandjad, on kaheksa aastat selgitanud positiivse krediidiregistri vajalikkust. FinanceEstonia juhatuse esimees **Kaido Saar**, krediidiandjate ja -vahendajate töögrupi juht **Martin Länts** ja juhatuse liige **Raino Paron** on veendunud, et register aitaks vähendada probleemseid võlgnikke ja ühtlasi vähenevad nii ka laenukahjud.

    Ehkki praeguse, Kaja Kallase valitsuse koalitsioonilepingusse kirjutati otsus positiivse krediidiregistri loomise kohta, ei tule see enne aastat 2025.

    „Kahjuks on otsustamatusel kõrge hind, mida maksavad ühiskonna kõige nõrgemad liikmed,“ nendivad finantsspetsialistid. Nad võtavad juhtunu kokku tõdemusega – kuni Eestis puudub positiivne krediidiregister, jäämegi nägema inimesi, kes on võtnud endale üle jõu käivad laenukohustused.

    Vastutavad nii laenuvõtja kui laenu andja

    Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja **Thomas Auväärt**, kelle eestvõttel praegu krediidiregistrit luuakse, leiab, et kohustuste võtmisel vastutavad nii laenuvõtja kui ka laenu või järelmaksu pakkuja.

    „Ent just riiklik positiivne krediidiregister peaks olema peamine meede, millega nn lõhkilaenamist ennetada. Register oleks turuosalistele abiks, kuna muudaks laenutaotleja juba võetud laenukohustused läbipaistvamaks, samas ei sea see laenuandjale otseseid piiranguid. Inimese laenu- ja muud kohustused tuleb panna võrdlusesse tema sissetulekutega ning seda riik laenuandja eest ära teha ei saa.“

    Praegu tegeleb rahandusministeerium krediidiregistrile õigusliku aluse ja turvaliste lahenduste loomisega. Käimas on uuring, mille eesmärk on leida parimad tehnoloogilised lahendused vältimaks andmete kasutamisega seotud riske.

    „Eelkõige on oluline, et registris olevaid inimeste andmeid ei kuritarvitataks, sellele riskile on osutanud nii Andmekaitse Inspektsioon kui Justiitsministeerium. On vaja tagada, et andmed ei satuks registrist väljapoole ning neid ei kasutataks mitte-eesmärgipäraselt, näiteks inimestele hoopis uute laenupakkumiste tegemiseks,“ selgitatakse Ekspressile.

    Uuringu tulemused selguvad 2024. aasta alguses, mil saab hakata vastavat regulatsiooni välja töötama. Krediidiregister peaks plaanide kohaselt valmima 2025. aasta teises pooles.

    Seni aga pankade laenuäri jätkub. Kuna pangad ei tohi omavahel infot vahetada, seisab kogu väikelaenu andmine laenaja aususe peal.

    Raivo võetud laenudel tiksuvad aga intressid ja viivised praegu muudkui edasi, sest laenaja surm lepinguid automaatselt ei katkesta. See, kes kunagi kord Raivo pärandi vastu võtab, peab selle laenuralliga silmitsi seisma ja leidma võimaluse need pankade ees klaarida.

  3. Jube. Meenutab [seda](https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120235955/ema-surm-paljastas-kurva-toe-traagiliselt-hukkunud-naise-pojad-said-emalt-paranduseks-15-laenu) lugu. Ajuvaba, et pangad justkui ei tohi üksteisele avaldada, kas inimesel juba on laenukoormus peal või mitte. Lõpuks kannatavadki lähedased, kel pole asjaga midagi pistmist.

    Et Swedbank andis inimesele 15 (!!!) väikelaenu on täiesti ulme. Nad ju teavad ometi, et selle inimese käest nad seda raha tagasi ei saa.

  4. selline artiklite täisteksti lahtiselt kommentaariumisse kopeerimine ei peaks siin ok olema.

  5. Ajuvaba on pärimissüsteemi muutus.
    Jah osadele võib sülle kukkuda pärandus millest nad teadlikud ei olnud. Teistele võib kukkuda karm võlakoorem.

Leave a Reply