Miks sa pidid selle nii suurelt siia postitama ffs.
Aww kui nunnu, kus neid näha saab?
Ei ole näinud.
Tean, et herilasämblik on väidetavalt Eesti kõige suurem ämblik. Minu kogemuses on majaämblik kõige suurem, keda ette tuleb.
[Esmapilgul inimesele ohtlikuna näiv herilasämblik ei ole seda teps mitte. Tema hammustus, mis meenutab herilase või mesilase astlatorget, ei ole mürgine. Inimest hammustavad nad harva ja ainult enesekaitseks. Seega ei tasu herilasämblikku tema imekaunis püünisvõrgus häirida ja kätte võtta.](http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel4403_4375.html)
Bruh
Mummuämblik
Ei tea siin midagi, jookse parem ära kui võimalik veel.
No banana for scale?
Vastus sinu küsimusele ja also my reaction: NOPE
Vittu mis ajast eesti on austraalia ma kardan neid vaikseid isegi
Ma muidu üldiselt suhtun ämblikesse pigem neutraalselt, aga kord üht vana lakapealset kolast tühjendama minnes sattusin ühe tegelase otsa, kes päris pikaks ajaks mõtlema pani.
Nimelt oli üks lakapealse nurk sellist eriti tihedat, paksu ja halli võrku täis. Pidasin seda suvaliseks tolmuseks vanaks võrguks ja hakkasin seda näpuga laiali katkuma, et vajaliku kraamini pääseda ja järsku nägin silmanurgast mingit varju, nagu varblane oleks mööda töllerdanud. Fokusseerisin siis pilgu sinnakanti ja nägin hoopis ämblikku, kes koos oma jalgadega omas sellist viisaka põllumehe kämbla suurust pinnalaotust. No ikka kuradi ilgelt suur mölakas oli. Küllap oli sinna kuidagi hea elu peale sattunud ja sai seal mitu head aastat rahulikult peesitada ja putukate assortii kallal ennast rammusamaks vitsutada. Kui olin ennast pisut kogunud, sirutasin käe mingi madjaka järgi, et koletis eemale peletada. Kätte juhtus vana toolijalg, äsasin sellega eluka suunas ja vist sain pihtagi, aga see kuramus liigutas ennast üle mõistuse käbedalt kuskile põrandalaudade alla ja rohkem mul teda seal kohata ei õnnestunud. Igatahes tõmbasin sealt suht kiirelt igaks juhuks minema ja üritasin googeldada, et mis isend see siis olla võis. Ilmselt ikka see vana hea Kesk-Euroopa majaämblik, lihtsalt “Legendary Alpha Chad” variatsioonis. Edaspidi suunasin pisemaid sugulasi sinna, kui oli vaja sealt midagi ära tuua. Fuck that shit.
12 comments
[https://et.wikipedia.org/wiki/Herilas%C3%A4mblik](https://et.wikipedia.org/wiki/Herilas%C3%A4mblik)
Pole ise kohanud veel.
Miks sa pidid selle nii suurelt siia postitama ffs.
Aww kui nunnu, kus neid näha saab?
Ei ole näinud.
Tean, et herilasämblik on väidetavalt Eesti kõige suurem ämblik. Minu kogemuses on majaämblik kõige suurem, keda ette tuleb.
[Esmapilgul inimesele ohtlikuna näiv herilasämblik ei ole seda teps mitte. Tema hammustus, mis meenutab herilase või mesilase astlatorget, ei ole mürgine. Inimest hammustavad nad harva ja ainult enesekaitseks. Seega ei tasu herilasämblikku tema imekaunis püünisvõrgus häirida ja kätte võtta.](http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel4403_4375.html)
Bruh
Mummuämblik
Ei tea siin midagi, jookse parem ära kui võimalik veel.
No banana for scale?
Vastus sinu küsimusele ja also my reaction: NOPE
Vittu mis ajast eesti on austraalia ma kardan neid vaikseid isegi
Ma muidu üldiselt suhtun ämblikesse pigem neutraalselt, aga kord üht vana lakapealset kolast tühjendama minnes sattusin ühe tegelase otsa, kes päris pikaks ajaks mõtlema pani.
Nimelt oli üks lakapealse nurk sellist eriti tihedat, paksu ja halli võrku täis. Pidasin seda suvaliseks tolmuseks vanaks võrguks ja hakkasin seda näpuga laiali katkuma, et vajaliku kraamini pääseda ja järsku nägin silmanurgast mingit varju, nagu varblane oleks mööda töllerdanud. Fokusseerisin siis pilgu sinnakanti ja nägin hoopis ämblikku, kes koos oma jalgadega omas sellist viisaka põllumehe kämbla suurust pinnalaotust. No ikka kuradi ilgelt suur mölakas oli. Küllap oli sinna kuidagi hea elu peale sattunud ja sai seal mitu head aastat rahulikult peesitada ja putukate assortii kallal ennast rammusamaks vitsutada. Kui olin ennast pisut kogunud, sirutasin käe mingi madjaka järgi, et koletis eemale peletada. Kätte juhtus vana toolijalg, äsasin sellega eluka suunas ja vist sain pihtagi, aga see kuramus liigutas ennast üle mõistuse käbedalt kuskile põrandalaudade alla ja rohkem mul teda seal kohata ei õnnestunud. Igatahes tõmbasin sealt suht kiirelt igaks juhuks minema ja üritasin googeldada, et mis isend see siis olla võis. Ilmselt ikka see vana hea Kesk-Euroopa majaämblik, lihtsalt “Legendary Alpha Chad” variatsioonis. Edaspidi suunasin pisemaid sugulasi sinna, kui oli vaja sealt midagi ära tuua. Fuck that shit.