Kena nutulaul küll, aga loo kangelanna jõudis selle “*oh no, consequences of my own actions” st*aadiumi tulemustesse lihtsalt väga kiiresti. Liiklusseaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest ja nii oligi ta samaväärne isikuga, kes parklas võtmega autosid kraabib.
Jutt standarditest on aga selline, mida nimetatakse pooltõeks. Nimelt ei ole standardid kohustuslikud. Tellija võib nendele viidata, et ei peaks ise kõik tehnilisi detaile paika panema. Aga kui Tellija on tööga rahul, siis kolmandatel osapooltel ei ole õiguslikku alust midagi nõudma hakata. Standard ei ole seadus.
Rattarajad sellisel kujul olid muidugi väga kaval poliitiline lüke, sest tegi puust ja punaseks selgeks, et rattaaktivistid ei jää niikuinii rahule ja ratast transpordiks kasutavad isikud saavad juba praegu täitsa okeilt hakkama.
Huvitav on, et see rattur, kellele kõnniteel otsa sõideti ei kuulnud mitte sõitjapoolselt kindlustuse esindajalt, vaid omaniku (firma) esindajalt. Tegu on ju liiklusõnnetusega, ja just selle jaoks ongi ju loodud liikluskindlustus.
Teine teema on, et firma omatud autoga sõitis mingi (ilmselt) firmaga mitteseotud isik. Et ilmselt kasutusõiguseta isik, siis ka see avenüü on jäetud uurimata.
Pmst sellised kaasused tõukavad veel rohkem rattureid kõnniteedelt eemale kas nendele “rattaradadele” või autoteedele sõitma. Minu meelest peaks ratturid just sõitma rohkem kõnniteedel ohutuse mõttes.
1. Transpordiameti andmetel järgib linnades piirkiirust vaid 51% juhtidest.
mõte üldse seda kehtesda on siis…
Kui asi juhtus parklast väljasõidul, siis ma ei saa aru, mille alusel see trahv määrati ning miks ta midagi hüvitama peab.
Auto oleks pidanud ratturi (ja kõik teised liiklejad) mööda laskma.
Või on siiski lool kaks poolt ja reaalselt oli nii, et auto seisis juba kõnniteel ja ootas parempööret ning rattur sõitis täiesti seisma jäänud autole sisse? Muud seletust nagu väga ei näe sellele, kuidas see naine sai asjas süüdi jääda.
Üldiselt aga rikuti nagunii reegleid autojuhi poolt. Kannatanuga lõppenud liiklusõnnetuse puhul tuleb alati politsei kutsuda.
See kõlab täpselt nagu see stsenaarium, mida palju kardetakse, kus rattur ületab sõiduteed jalakäijast oluliselt kiiremini ning ei anna autojuhile aega reageerimiseks. Ma oleksin ka pahane, kui mõni rattur mulle sedasi ette sõidaks, õnneks siia maani on napikatega piirdunud, pealt olen aga napikaid veel väga palju näinud. Kuna politseigi tegi trahvi jalgratturile, siis on ju süüdlane kindlaks tehtud.
Erasõiduks kasutatud firmaauto ja kindlustuse asemel hüvitis on omaette teema, mida ma ei kommenteeri.
8 comments
Praegu veel tasuta lugemiseks:
[https://pastebin.com/5TFTQgED](https://pastebin.com/5TFTQgED)
On alles sotsiopaate meie seas.
Kena nutulaul küll, aga loo kangelanna jõudis selle “*oh no, consequences of my own actions” st*aadiumi tulemustesse lihtsalt väga kiiresti. Liiklusseaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest ja nii oligi ta samaväärne isikuga, kes parklas võtmega autosid kraabib.
Jutt standarditest on aga selline, mida nimetatakse pooltõeks. Nimelt ei ole standardid kohustuslikud. Tellija võib nendele viidata, et ei peaks ise kõik tehnilisi detaile paika panema. Aga kui Tellija on tööga rahul, siis kolmandatel osapooltel ei ole õiguslikku alust midagi nõudma hakata. Standard ei ole seadus.
Rattarajad sellisel kujul olid muidugi väga kaval poliitiline lüke, sest tegi puust ja punaseks selgeks, et rattaaktivistid ei jää niikuinii rahule ja ratast transpordiks kasutavad isikud saavad juba praegu täitsa okeilt hakkama.
Huvitav on, et see rattur, kellele kõnniteel otsa sõideti ei kuulnud mitte sõitjapoolselt kindlustuse esindajalt, vaid omaniku (firma) esindajalt. Tegu on ju liiklusõnnetusega, ja just selle jaoks ongi ju loodud liikluskindlustus.
Teine teema on, et firma omatud autoga sõitis mingi (ilmselt) firmaga mitteseotud isik. Et ilmselt kasutusõiguseta isik, siis ka see avenüü on jäetud uurimata.
Pmst sellised kaasused tõukavad veel rohkem rattureid kõnniteedelt eemale kas nendele “rattaradadele” või autoteedele sõitma. Minu meelest peaks ratturid just sõitma rohkem kõnniteedel ohutuse mõttes.
1. Transpordiameti andmetel järgib linnades piirkiirust vaid 51% juhtidest.
mõte üldse seda kehtesda on siis…
Kui asi juhtus parklast väljasõidul, siis ma ei saa aru, mille alusel see trahv määrati ning miks ta midagi hüvitama peab.
Auto oleks pidanud ratturi (ja kõik teised liiklejad) mööda laskma.
Või on siiski lool kaks poolt ja reaalselt oli nii, et auto seisis juba kõnniteel ja ootas parempööret ning rattur sõitis täiesti seisma jäänud autole sisse? Muud seletust nagu väga ei näe sellele, kuidas see naine sai asjas süüdi jääda.
Üldiselt aga rikuti nagunii reegleid autojuhi poolt. Kannatanuga lõppenud liiklusõnnetuse puhul tuleb alati politsei kutsuda.
See kõlab täpselt nagu see stsenaarium, mida palju kardetakse, kus rattur ületab sõiduteed jalakäijast oluliselt kiiremini ning ei anna autojuhile aega reageerimiseks. Ma oleksin ka pahane, kui mõni rattur mulle sedasi ette sõidaks, õnneks siia maani on napikatega piirdunud, pealt olen aga napikaid veel väga palju näinud. Kuna politseigi tegi trahvi jalgratturile, siis on ju süüdlane kindlaks tehtud.
Erasõiduks kasutatud firmaauto ja kindlustuse asemel hüvitis on omaette teema, mida ma ei kommenteeri.