Torkas silma, kuna hetkeolukorra ja võimalike uute reeglite vahel on lihtsalt nii suur vahe.
> Kui praegu maksab Iru elektrijaam prügi põletamise eest keskkonnatasu 260 000 eurot, siis heitmekoguste süsteemiga liitumine kasvatab ettevõtte kulutusi 10,3 miljoni euroni.
Tarbijale siiski kirvest selga ei oodata:
> Kliimaministeeriumi arvutuste kohaselt võiks Tallinnas ja Maardus toasooja kallinemine jääda 20 ja 30 euro vahele aastas. Kas ministeeriumi arvutused on ka õiged, pole Kaasiku sõnul praegu võimalik öelda.
Kaalutlused:
– ühest küljest on prügist lahti saamine väärtus: prügimägi on tükk maad väiksem, vedamist ja rullimist (ja pärast kinni katmist) on kah mõnevõrra vähem
– samas on prügimägi süsiniku ladu – seal küll kõduneb ja mädaneb, aga näiteks plastikusse valatud süsinik püsib seal lõksus lugematu arvu aastaid
– prügi põletamine võimaldab ka saada sooja, mille saamisel on üheks alternatiivkuluks fossiilkütuste põletamine, teiseks alternatiivkuluks biomassi põletamine, kolmandaks alternatiivkuluks soojuse pumpamine (mereveest, reoveest, maasoojusest või mujalt) ja neljandaks alternatiivkuluks soojuse (tõenäoliselt pärast pumpamist) salvestamine
Tallinnaga on lugu selline, et Iru elektrijaam toodab koos Väo elektrijaamadega soojust Lasnamäe linnaosale. Suur osa linnaosast on jätkuvalt katmata betoonist majad, ehk soojust kulub pigem korralikult. Väo põletab minu teada biomassi. Soojushoidlat ei ole. Merevee soojust hakatakse esmalt pumpama Kalamaja kandis. Reovee soojust Tallinnas üldse ei pruugita. Geotermilist soojust kah mitte.
Jätab mulje, et kui Iru liitub CO2 kauplemise süsteemiga, siis tema võimalused anda soojust juba kokku keerutatud prügi arvelt langevad päris madalaks. Iru jaam saab lisaks kasutada gaasi, mis on suurepärasest kaugel. Lisaks saab Iru põletada vedelkütuseid, mis on samuti suurepärasest kaugel. Ja biomassi – mis on natuke parem.
Konkurentsi võrdsustamise seisukohalt asetaks uus lüke Iru jaama samale tasapinnale Väo jaamadega – hetkel on Iru jaamal vist Väo ees konkurentsieelis. See oleks nagu positiivne.
Pikemas perspektiivis on aga õhus küsimus, et kas Lasnamäe saaks kuidagi soojaks vähemate asjade põletamisega?
Rajatist, mis seda võimaldaks, hetkel silmapiiril ei ole.
1 comment
Torkas silma, kuna hetkeolukorra ja võimalike uute reeglite vahel on lihtsalt nii suur vahe.
> Kui praegu maksab Iru elektrijaam prügi põletamise eest keskkonnatasu 260 000 eurot, siis heitmekoguste süsteemiga liitumine kasvatab ettevõtte kulutusi 10,3 miljoni euroni.
Tarbijale siiski kirvest selga ei oodata:
> Kliimaministeeriumi arvutuste kohaselt võiks Tallinnas ja Maardus toasooja kallinemine jääda 20 ja 30 euro vahele aastas. Kas ministeeriumi arvutused on ka õiged, pole Kaasiku sõnul praegu võimalik öelda.
Kaalutlused:
– ühest küljest on prügist lahti saamine väärtus: prügimägi on tükk maad väiksem, vedamist ja rullimist (ja pärast kinni katmist) on kah mõnevõrra vähem
– samas on prügimägi süsiniku ladu – seal küll kõduneb ja mädaneb, aga näiteks plastikusse valatud süsinik püsib seal lõksus lugematu arvu aastaid
– prügi põletamine võimaldab ka saada sooja, mille saamisel on üheks alternatiivkuluks fossiilkütuste põletamine, teiseks alternatiivkuluks biomassi põletamine, kolmandaks alternatiivkuluks soojuse pumpamine (mereveest, reoveest, maasoojusest või mujalt) ja neljandaks alternatiivkuluks soojuse (tõenäoliselt pärast pumpamist) salvestamine
Tallinnaga on lugu selline, et Iru elektrijaam toodab koos Väo elektrijaamadega soojust Lasnamäe linnaosale. Suur osa linnaosast on jätkuvalt katmata betoonist majad, ehk soojust kulub pigem korralikult. Väo põletab minu teada biomassi. Soojushoidlat ei ole. Merevee soojust hakatakse esmalt pumpama Kalamaja kandis. Reovee soojust Tallinnas üldse ei pruugita. Geotermilist soojust kah mitte.
Jätab mulje, et kui Iru liitub CO2 kauplemise süsteemiga, siis tema võimalused anda soojust juba kokku keerutatud prügi arvelt langevad päris madalaks. Iru jaam saab lisaks kasutada gaasi, mis on suurepärasest kaugel. Lisaks saab Iru põletada vedelkütuseid, mis on samuti suurepärasest kaugel. Ja biomassi – mis on natuke parem.
Konkurentsi võrdsustamise seisukohalt asetaks uus lüke Iru jaama samale tasapinnale Väo jaamadega – hetkel on Iru jaamal vist Väo ees konkurentsieelis. See oleks nagu positiivne.
Pikemas perspektiivis on aga õhus küsimus, et kas Lasnamäe saaks kuidagi soojaks vähemate asjade põletamisega?
Rajatist, mis seda võimaldaks, hetkel silmapiiril ei ole.