Riigikontrolli hinnangutel on üks oluline puudus – mitte keegi ei ole kohustatud nende põhjal midagi reaalselt tegema.
> Holm ütles ERR-ile, et tõenäoliselt ei tule riigikontrolli hinnang otsustajatele üllatusena.
Tegelikult kõik teavad, et meil on toas väike elevant. Praegu oli riigikontrolör sunnitud sellest jälle kirjutama.
> Seejuures on taastuvelektri potentsiaal alakasutatud ja viimase 10 aasta jooksul pole lisandunud ühtegi suuremat tuuleparki.
Riigikontrolör on tõenäoliselt käinud vaatamas sama diagrammi, mida olen siin möödaläinud aastatel palju spämminud – et paigaldatud tuuleenergia tootmisvõimsuste maht joonistab horisontaalset sirgjoont väikese trendiga ülespoole. Asi on õnneks muutumas, väikeseid tuuleparke tuleb liinile väga peagi. Üksnes väikeseid. Suurtega on väga palju lahtiseid otsi – seatud eesmärkide saavutamine on juba selle tõttu ebakindel. Eesti merealadele planeeritakse suuri tuuleparke. Kindlust nende rajamise osas veel ei ole.
Kui kõik hakkavad elektriautoga sõitma, siis kust võetakse elektriautodele energia? Ideaalis Eesti ja Läti merealadele rajatud suurtest tuuleparkidest. Kuna nende osas kindlust pole, tundub olevat varuplaan “Soome kaudu Rootsist” ja “Läti, Leedu ja Poola kaudu, kusagilt ikka saab”.
> Riigikontroll märgib, et juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole järgneva 14 aasta jooksul Eesti turule lisandumas ning nende rajamist takistab turuosaliste ebakindlus.
Teatavasti valmib Paldiski energiasalv üüratu kaugel tulevikus ja ei ole suur. Estonia kaevanduse energiasalv valmib rutem, aga on tilluke.
Rohkem juhitavaid võimsusi ei ole kellelgi plaanis ehitada. Peale nende tuumajaama vendade, kes aastaks 2030 tõenäoliselt kuhugi ei jõua… ja tuumajaam ei ole tegelikult (minu arusaamine võib pärineda nõukogude ajast) see pill, millega Aafrika tantsude stiilis vaheldumisi gaasi ja pidurit antakse. Hüpoteetilise võib-olla-tuumajaama haldur eelistaks kindlasti, kui jaam ei tee hüppeid, vaid tiksub pidevalt ühtlasel võimsusel.
> eksperdid pidasid ebatõenäoliseks, et erainvestorid sooviksid ilma riigi toeta Eestisse juhitavat tootmisvõimsust luua. Selle põhjuseks on investeeringu mittetasuvus, kuna juhitav tootmisvõimsus pääseb turule eelkõige siis, kui tuul ei puhu, päike ei paista või kui taastuvelektri toodang on vähene,” teatas riigikontroll.
Asja iva. Pahal päeval elektri tootmise rahastamise mudel tundub olevat katki. Ühest küljest ei soovita seda, et taastuvenergia tootja (tuulepargi rajaja) peaks turule saamiseks kelleltki välja rääkima energiasalve (hüdropumpjaama, gaasitehast, muud), et nendega koos pakkumine teha – see aeglustaks taastuvenergia võimsuste rajamist ja rikuks mitte ainult paha päeva, vaid ka hea päeva plaanid ära.
Teisest küljest ei luba seadus ka võrguhalduril hakata kõigilt raha pommima, et halva päeva jaoks taristu rajada. Kolmandatest osapooltest energiatootjad ei ole väga huvitatud, kuna äri näib ebakindel olevat.
Kui midagi muuta ei õnnestu, siis tulevikus peab tarbija turuhinda nähes ja vaheldumisi rõõmustades (hind negatiivne) või kurvastades (hind üüratu) olukorra oma käitumisega stabiliseerima. Hea meelega ta seda kindlasti ei tee.
Kuidas see üldse võimalik on, et meil ei ole juba vähemalt 50% elektrist tuulest saadud? Tuult on meil rohkem kui ühtki muud loodusressursi. Tuulepealne maa. Aga ei… Kas põlevkivipead lobistavad? Või mis see plaan on? Hakkame sõltuma naaberriikidest, kui põlevkiviga kõik? Energiakindlus on üsna lollikindel asi, mille peale laen võtta ja mis ära tagada.
3 comments
Riigikontrolli hinnangutel on üks oluline puudus – mitte keegi ei ole kohustatud nende põhjal midagi reaalselt tegema.
> Holm ütles ERR-ile, et tõenäoliselt ei tule riigikontrolli hinnang otsustajatele üllatusena.
Tegelikult kõik teavad, et meil on toas väike elevant. Praegu oli riigikontrolör sunnitud sellest jälle kirjutama.
> Seejuures on taastuvelektri potentsiaal alakasutatud ja viimase 10 aasta jooksul pole lisandunud ühtegi suuremat tuuleparki.
Riigikontrolör on tõenäoliselt käinud vaatamas sama diagrammi, mida olen siin möödaläinud aastatel palju spämminud – et paigaldatud tuuleenergia tootmisvõimsuste maht joonistab horisontaalset sirgjoont väikese trendiga ülespoole. Asi on õnneks muutumas, väikeseid tuuleparke tuleb liinile väga peagi. Üksnes väikeseid. Suurtega on väga palju lahtiseid otsi – seatud eesmärkide saavutamine on juba selle tõttu ebakindel. Eesti merealadele planeeritakse suuri tuuleparke. Kindlust nende rajamise osas veel ei ole.
Kui kõik hakkavad elektriautoga sõitma, siis kust võetakse elektriautodele energia? Ideaalis Eesti ja Läti merealadele rajatud suurtest tuuleparkidest. Kuna nende osas kindlust pole, tundub olevat varuplaan “Soome kaudu Rootsist” ja “Läti, Leedu ja Poola kaudu, kusagilt ikka saab”.
> Riigikontroll märgib, et juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole järgneva 14 aasta jooksul Eesti turule lisandumas ning nende rajamist takistab turuosaliste ebakindlus.
Teatavasti valmib Paldiski energiasalv üüratu kaugel tulevikus ja ei ole suur. Estonia kaevanduse energiasalv valmib rutem, aga on tilluke.
Rohkem juhitavaid võimsusi ei ole kellelgi plaanis ehitada. Peale nende tuumajaama vendade, kes aastaks 2030 tõenäoliselt kuhugi ei jõua… ja tuumajaam ei ole tegelikult (minu arusaamine võib pärineda nõukogude ajast) see pill, millega Aafrika tantsude stiilis vaheldumisi gaasi ja pidurit antakse. Hüpoteetilise võib-olla-tuumajaama haldur eelistaks kindlasti, kui jaam ei tee hüppeid, vaid tiksub pidevalt ühtlasel võimsusel.
> eksperdid pidasid ebatõenäoliseks, et erainvestorid sooviksid ilma riigi toeta Eestisse juhitavat tootmisvõimsust luua. Selle põhjuseks on investeeringu mittetasuvus, kuna juhitav tootmisvõimsus pääseb turule eelkõige siis, kui tuul ei puhu, päike ei paista või kui taastuvelektri toodang on vähene,” teatas riigikontroll.
Asja iva. Pahal päeval elektri tootmise rahastamise mudel tundub olevat katki. Ühest küljest ei soovita seda, et taastuvenergia tootja (tuulepargi rajaja) peaks turule saamiseks kelleltki välja rääkima energiasalve (hüdropumpjaama, gaasitehast, muud), et nendega koos pakkumine teha – see aeglustaks taastuvenergia võimsuste rajamist ja rikuks mitte ainult paha päeva, vaid ka hea päeva plaanid ära.
Teisest küljest ei luba seadus ka võrguhalduril hakata kõigilt raha pommima, et halva päeva jaoks taristu rajada. Kolmandatest osapooltest energiatootjad ei ole väga huvitatud, kuna äri näib ebakindel olevat.
Kui midagi muuta ei õnnestu, siis tulevikus peab tarbija turuhinda nähes ja vaheldumisi rõõmustades (hind negatiivne) või kurvastades (hind üüratu) olukorra oma käitumisega stabiliseerima. Hea meelega ta seda kindlasti ei tee.
Kuidas see üldse võimalik on, et meil ei ole juba vähemalt 50% elektrist tuulest saadud? Tuult on meil rohkem kui ühtki muud loodusressursi. Tuulepealne maa. Aga ei… Kas põlevkivipead lobistavad? Või mis see plaan on? Hakkame sõltuma naaberriikidest, kui põlevkiviga kõik? Energiakindlus on üsna lollikindel asi, mille peale laen võtta ja mis ära tagada.