Sobiv artikkel elektrihinna rekordi puhul – kirjutaja on Rene Tammist, Utilitase taastuvenergia ala arendusjuht. Kui artiklile maksumüür ette on tulnud, näeb [sisu siit](https://paste.ee/r/No68m/0). Loos on mõndagi, millega nõustun väga, toon välja need kohad.
Ärgu öeldagu, et meil pole – meil on, me lihtsalt ei kasuta.
> Kuigi sageli arvatakse ekslikult, et tuuleenergia on kallis, siis tuuleenergia on täna juba konkurentsivõimeline praktiliselt kõikide energiatootmise viisidega. Põhiliseks takistuseks tuuleenergia kasutusele võtmisel on hoopis bürokraatia, mis teeb arendamise aeglaseks ja kulukaks.
> Eestil on ulatuslik taastuvenergia, iseäranis just tuuleenergia potentsiaal, ning võrreldes paljude teiste riikidega, saaksime seda kulutõhusamalt kasutusele võtta ning kujundada selle oluliseks ekspordiartikliks.
Ärgu öeldagu, et me ei peaks kasutama. Meil oleks võita, aga me jonnime.
> Põhjala ja Balti riikides taastuvatele allikatele üleminekut uurinud mitmeaastane teadusprojekt Flex4RES järeldab Eesti kohta, et suuremahulisest üleminekust taastuvenergiale tugevneks riigi ekspordipotentsiaal, areneks majandus ning kõikides võrreldavates stsenaariumites säilis ka elektrihindade taskukohasus.
Oluline kitsaskoht on kõrgelt arenenud bürokraatia. Tahta võib paljugi, aga kui ametik paberitega ristipõiki ees on, siis jääb mõndagi tegemata.
> Komisjon teeb uues kliimapaketis rida ettepanekuid kiirendamaks planeeringuid ja loamenetlusi tuuleenergia kasutusele võtmiseks, milleta on kliimaeesmärke keeruline täita. Kesksel kohal on siin süsteemselt lähenemine ruumilisele planeerimisele, võrguühenduste arendamisele ja turukorralduslikele muudatustele, tagades seeläbi pikaajaliselt ettenähtava investeerimiskeskkonna.
Otseliin Skandinaaviaga tuleks kasuks.
> Lisaväärtust looks muuhulgas riikidevahelise ülekandevõrgu arendamine – nii Põhjamaade kui ka Kesk-Euroopa elektrisüsteemidega. Uutest võrguühendustest üks kõige enam võitvaid riike oleks kindlasti Eesti
Soojus pole enam prügi, mida ära visatakse. Soojust tuleb õppida talletama. Või pigem, õppida pole seal palju – soojust tuleb hakata talletama.
> Soojusmajanduses on tulevikus võtmesõnadeks jääksoojuse tõhusam kasutamine ning kohaliku, muud kasutust mitte leidva biomassi kasutusele võtmine energiatootmiseks.
> /…/
> Lisaks on asjakohased soojussalvestuse suurem kasutamine ning ka elektrifitseerimise ulatuslikum rakendamine. Soojussalvestid kaugküttesüsteemides võiksid samuti tulevikus meie energiasüsteemile arvestatavas koguses paindlikkust pakkuda. Eestis on palju selles valdkonnas tehtud, ent on ka kasutamata potentsiaali. Selliste lahenduste turule tulek aga eeldab regulatiivseid muudatusi nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil.
Väikse tuumajaama jaoks oleks pidanud kopp maase minema ammu aga eks see on oleks.
Küllap tõuseb kisa siis kui talvine igakuine el. arve on harjumuspärase 60 eur asemel 160 v rohkem, lisaks muu hinnatõus. Olen igati keskkonna säästmise poolt aga praegu tulistab eu endale lihtsalt jalga. Saksamaa kiirustas tuumajaamade sulgemisega ja praegu silub tuulikuid ikka kivisöe ahju ajamisega
2 comments
Sobiv artikkel elektrihinna rekordi puhul – kirjutaja on Rene Tammist, Utilitase taastuvenergia ala arendusjuht. Kui artiklile maksumüür ette on tulnud, näeb [sisu siit](https://paste.ee/r/No68m/0). Loos on mõndagi, millega nõustun väga, toon välja need kohad.
Ärgu öeldagu, et meil pole – meil on, me lihtsalt ei kasuta.
> Kuigi sageli arvatakse ekslikult, et tuuleenergia on kallis, siis tuuleenergia on täna juba konkurentsivõimeline praktiliselt kõikide energiatootmise viisidega. Põhiliseks takistuseks tuuleenergia kasutusele võtmisel on hoopis bürokraatia, mis teeb arendamise aeglaseks ja kulukaks.
> Eestil on ulatuslik taastuvenergia, iseäranis just tuuleenergia potentsiaal, ning võrreldes paljude teiste riikidega, saaksime seda kulutõhusamalt kasutusele võtta ning kujundada selle oluliseks ekspordiartikliks.
Ärgu öeldagu, et me ei peaks kasutama. Meil oleks võita, aga me jonnime.
> Põhjala ja Balti riikides taastuvatele allikatele üleminekut uurinud mitmeaastane teadusprojekt Flex4RES järeldab Eesti kohta, et suuremahulisest üleminekust taastuvenergiale tugevneks riigi ekspordipotentsiaal, areneks majandus ning kõikides võrreldavates stsenaariumites säilis ka elektrihindade taskukohasus.
Oluline kitsaskoht on kõrgelt arenenud bürokraatia. Tahta võib paljugi, aga kui ametik paberitega ristipõiki ees on, siis jääb mõndagi tegemata.
> Komisjon teeb uues kliimapaketis rida ettepanekuid kiirendamaks planeeringuid ja loamenetlusi tuuleenergia kasutusele võtmiseks, milleta on kliimaeesmärke keeruline täita. Kesksel kohal on siin süsteemselt lähenemine ruumilisele planeerimisele, võrguühenduste arendamisele ja turukorralduslikele muudatustele, tagades seeläbi pikaajaliselt ettenähtava investeerimiskeskkonna.
Otseliin Skandinaaviaga tuleks kasuks.
> Lisaväärtust looks muuhulgas riikidevahelise ülekandevõrgu arendamine – nii Põhjamaade kui ka Kesk-Euroopa elektrisüsteemidega. Uutest võrguühendustest üks kõige enam võitvaid riike oleks kindlasti Eesti
Soojus pole enam prügi, mida ära visatakse. Soojust tuleb õppida talletama. Või pigem, õppida pole seal palju – soojust tuleb hakata talletama.
> Soojusmajanduses on tulevikus võtmesõnadeks jääksoojuse tõhusam kasutamine ning kohaliku, muud kasutust mitte leidva biomassi kasutusele võtmine energiatootmiseks.
> /…/
> Lisaks on asjakohased soojussalvestuse suurem kasutamine ning ka elektrifitseerimise ulatuslikum rakendamine. Soojussalvestid kaugküttesüsteemides võiksid samuti tulevikus meie energiasüsteemile arvestatavas koguses paindlikkust pakkuda. Eestis on palju selles valdkonnas tehtud, ent on ka kasutamata potentsiaali. Selliste lahenduste turule tulek aga eeldab regulatiivseid muudatusi nii Euroopa kui ka kohalikul tasandil.
Väikse tuumajaama jaoks oleks pidanud kopp maase minema ammu aga eks see on oleks.
Küllap tõuseb kisa siis kui talvine igakuine el. arve on harjumuspärase 60 eur asemel 160 v rohkem, lisaks muu hinnatõus. Olen igati keskkonna säästmise poolt aga praegu tulistab eu endale lihtsalt jalga. Saksamaa kiirustas tuumajaamade sulgemisega ja praegu silub tuulikuid ikka kivisöe ahju ajamisega