Soomes hooldajana töötav Kati enda palgast: mulle jäi kätte pisut vähem kui 1700 eurot. See teeb haiget

1 comment

1. Soomes hooldajana töötav Kati töö on raske. Ta peab tihti tegema öiseid vahetusi ja Kati hinnangul sellest palgast elamiseks ei piisa, kirjutab Soome uudistekanal Iltalehti.

   Kati ei esine loos oma nime all teema tundlikkuse tõttu.

   Kati töötab vanurite hooldushaiglas hooldusõena ehk hooldajana, tal on väga pikk töökogemus. Ta on läbinud nõutud koolitused ja kursused, seega saab ta teha kõiki ametijuhendis sisalduvaid töid.

   Ent palk ei ole Kati sõnul vastavuses tööülesannetega. „Kui kuu töötasu sisaldas puhkusetasusid ja teisi preemiaid, jäi alles veidi üle 1700 euro. Meil, kohalikel hooldajatel, on põhipalk 2380 euro ringis ning loomulikult lisanduvad sellele vahetustest sõltuvad lisatasud ja tööaastatest olenevalt võimalikud kogemustasud,“ rääkis Kati Iltalehtile.

   Ta nentis, et hooldushaiglas tööd tehes piisavalt raha ei teenita. „See teeb lihtsalt haiget, kuigi kõik kindlasti teavad ja mõistavad, kui raske ja nõudlik töö on asutuses elavate eakate heaks töötamine.“

   Keskmine põhipalk on 2327 eurot
   Soome statistikaameti palgastatistikast ilmneb, et 2022. aastal oli hooldaja keskmine põhipalk 2327 eurot kuus. Statistika järgi oli kuupalgalisi kokku 40 202.

   Kohalike õdede keskmine regulaarse tööaja töötasu valdades oli 3018 eurot kuus. Erasektoris jäi isikliku hoolekande töötajate keskmine regulaarse tööaja töötasu selgelt alla omavalitsustele ehk selleks oli 2783 eurot kuus.

   Omavalitsuste madalaimapalgaliste hooldajate keskmine regulaarse tööaja töötasu oli 2557 eurot kuus või vähem.

   Palk mõjutab saadavust
   Kati on jälginud arutelu selle üle, kuidas hooldajaid napib ja kuidas palk hooldajate kättesaadavust mõjutab. Soome avaliku sektori pensionikindlustusandja Keva 2023. aasta märtsis avaldatud analüüsi kohaselt on valdkonnast puudu 800 hooldajat.

   Viimastel aastatel on mitmed omavalitsused ja ettevõtted meelitanud hooldajaid tööle keskmisest kõrgema palgaga. „Meie, pikalt valdkonnas töötanud õed, kellel on nõutav kogemus ja pädevus, peame hooldekodus kõige eest vastutama,“ ütleb Kati.

   Ta lisas, et kogenud õe juhendamisel võib töötajaks olla ka õpilane.

   Lisaks rahale mõjutavad Kati sõnul hooldaja toimetulekut tööl ja tema töötahet töökoha tingimused. Tema sõnul mõjutavad töötingimusi töövahendid, hoone seisukord ja juhataja suutlikkus oma tööülesandeid täita.

   Palk ei vasta tööülesannetele
   Selleks et tagada hea hooldus ka edaspidi, tuleks Kati arvates tõsta hooldajate palku.

   „Hooldajatele antakse pidevalt tööülesandeid juurde ja karmistatakse pädevusnõudeid, kuid palgas see ei kajastu,“ nentis ta.

   Kati lisas, et samasugust kohtlemist ei aktsepteeritaks teistes valdkondades, eriti neis, kus töötavad enamjaolt mehed.

   Kuidas on aga lood Eestis? Ka meil on hooldekodudes sarnaseid probleeme. Eestis on keskmine hooldaja netokuupalk 1573 eurot, kuid on ka neid, kes teenivad kuus vaid 826 eurot. Oktoobris kirjutas Ärileht, et hooldekodude tasud on järsult tõusnud. Selles mängib rolli hooldajate palgatõus ja hooldustöötajate puudus.