Mäletan kui SDE selle aktsiisi tõusu tegi ja siis hakkas see “maksud lätti” värk, mida EKRE ära kasutas ka ise võimule saamiseks. Siis keerati aktsiis uuesti allapoole tagasi ja nii pidu läks edasi.Poliitikute jaoks loomulikult mugavalt need surmad on “joodikute” endi süü ja riiklik poliitika ei puutu üldse asja…
Tegelikkuses ilmselt ikkagi süü jagatud, lihtsalt võiks vastutust võtta selliste asjade eest…
Minu jaoks on muljetavaldav, et isegi hinnatõusu foonil on suudetud juua kõvasti, aga seda üks Redditi postitus siin ka rõhutas, et toit on kallimaks läinud, aga poolese viina saad ikka sama hinnaga või isegi odavamalt.[https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/17lgwdc/hinnad_ajavad_jooma/](https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/17lgwdc/hinnad_ajavad_jooma/)
Miks? – You quessed it, aktsiis on armuline olnud…Suurepärane Eesti – viina hind hoitakse kontrolli all ja toiduni ei jõuta mitte kuidagi. Pea kõik erakonnad on selle juures valitsuses olnud (Jah, sina ka EKRE) niiet siin ei saa keegi kõvatada ka takkajärgi. Kõik feilisid.Eestis on toidu tõttu top 3 tarbimismaksud ja käibeka tõusuga järgmine aasta oleme top 1. Teeme nüüd nii, et keerame alkomajandusele jälle maksu peale ja viime köögi ja juurviljad näiteks maksutaseme alla. See jutt “see ei aita” on kõik eelduslik ja see tuleb ikkagi ära proovida. Naabermaades ja EUs igal pool on seda teed mindud, meie siin joome ja targutame.
Sellest ajast saati on eestlased aina rohkem joonud ja selle tagajärjel ka surnud.
Eelmisel aastal suri maksa alkoholtõppe 422 inimest. See on kaks korda rohkem kui 2017. aastal. Ja ligi kolm korda rohkem kui kümme aastat tagasi.
Mehi sureb maksa alkoholtõppe rohkem, aga naiste suremus on viimastel aastatel kiiremini kasvanud.
Otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ja õnnetuste tõttu suri 2022. aastal 845 inimest, mis on viimaste aastakümnete halvim näitaja.
„Alkohol on tarkade inimeste jook,“ ütleb Pärnu ööklubi Vaarikas omanik **Viljar Lohu** põhjenduseks sellele, miks tal oli suvel hädasti vaja alkoholi kella kahe asemel kella neljani müüa. „Alkoholi võetakse kui rahvavaenlast, aga nali ja naps käib asja juurde. Selles pole midagi häbiväärset.“
Pärnu baaripidajate survel leevendaski Pärnu linnavolikogu möödunud suvel piiranguid ja lubas klubidel müüa neljapäeva öösel vastu reedet alkoholi kauem.”
„Alkohol on tarkade inimeste jook,“ – no vot, kõik joovad ja peavad end targaks, aga kas tegelikkuses…
Eks see viga ole ema rinnapiimaga kaasa antud
Aktsiisitõus ei muudaks vast väga midagi, inimene tahab ennast surnuks juua siis joob. Äkki aitaks suurem teadvustamine, kättesaamise keerulisemaks tegemine jne. (Purjus inimesele ei müü, baarid/klubid varem kinni, selverist nuudlite kõrvale ei saaks osta 2L viina). Enamasti alkoholiprobleemid vast ka vanematel inimestel suurem, kui noortel ehk vanale koerale uusi trikke ei õpeta, pigem suunata rõhk noortematele?
Alkoholiaktsiisiga oli asi väga lihtne – probleem polnud mitte selles, et aktsiisi tõsteti, vaid ikka selles kuidas seda tõsteti. 4 aastaga 20% on väga suur tõus ja loomulikult kasutasid poliitilised vastased seda kohe ära ning ussitasid inimesi üles “Lätti sõitma”. Neljaaastase valimistsükliga sooviti tõsta aktsiisi 20%, et siis valimistel öelda “meie tegime ära!”.
Tegelikkuses oleks võidud teha muudatus, et aktsiis tõuseb 1% aastas järgmised 20 aastat. Või 2% aastas 10 aastat. Nii oleks muudatus olnud aeglasem ja sujuvam ning keegi poleks 1-2% pärast viitsinud kuhugi Lätti sõita. Aga siis poleks saanud seda valimistel ära kasutada ega rinnale taguda.
Poed oleks loomulikult kohe oma taga ajanud, aga jällegi – 1-2% muudatusega ei saa hinda NII palju tõsta kui nt 5% muudatusega.
Põhjused, miks inimesed joovad rohkem – no vaadake ümberringi. Alates 2020 aastast on ainult üks suur stressipidu olnud. Ja 2017 aastast hakati Lätist massiliselt alkot kokku ostma, mis suurendas kättesaadava koguse hulka kodudes (korraga oli kodus rohkem alkoholi kui enne osteti võib-olla pudel kuus vms).
Kõige jaburam massipsühhoos oli see kari, kes Lätist alkoholi koju tassisid ja ennast mingiteks erilisteks kangelasteks pidasid. Sotsid on ikka jälle tõestanud, et nende ebapopulaarsed otsused, pikas plaanis osutuvad õigeteks.
5 comments
Mäletan kui SDE selle aktsiisi tõusu tegi ja siis hakkas see “maksud lätti” värk, mida EKRE ära kasutas ka ise võimule saamiseks. Siis keerati aktsiis uuesti allapoole tagasi ja nii pidu läks edasi.Poliitikute jaoks loomulikult mugavalt need surmad on “joodikute” endi süü ja riiklik poliitika ei puutu üldse asja…
Tegelikkuses ilmselt ikkagi süü jagatud, lihtsalt võiks vastutust võtta selliste asjade eest…
Minu jaoks on muljetavaldav, et isegi hinnatõusu foonil on suudetud juua kõvasti, aga seda üks Redditi postitus siin ka rõhutas, et toit on kallimaks läinud, aga poolese viina saad ikka sama hinnaga või isegi odavamalt.[https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/17lgwdc/hinnad_ajavad_jooma/](https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/17lgwdc/hinnad_ajavad_jooma/)
Miks? – You quessed it, aktsiis on armuline olnud…Suurepärane Eesti – viina hind hoitakse kontrolli all ja toiduni ei jõuta mitte kuidagi. Pea kõik erakonnad on selle juures valitsuses olnud (Jah, sina ka EKRE) niiet siin ei saa keegi kõvatada ka takkajärgi. Kõik feilisid.Eestis on toidu tõttu top 3 tarbimismaksud ja käibeka tõusuga järgmine aasta oleme top 1. Teeme nüüd nii, et keerame alkomajandusele jälle maksu peale ja viime köögi ja juurviljad näiteks maksutaseme alla. See jutt “see ei aita” on kõik eelduslik ja see tuleb ikkagi ära proovida. Naabermaades ja EUs igal pool on seda teed mindud, meie siin joome ja targutame.
“2019. aastal langetati [**alkoholiaktsiisi**](https://www.delfi.ee/teema/96855598) 25%.
Sellest ajast saati on eestlased aina rohkem joonud ja selle tagajärjel ka surnud.
Eelmisel aastal suri maksa alkoholtõppe 422 inimest. See on kaks korda rohkem kui 2017. aastal. Ja ligi kolm korda rohkem kui kümme aastat tagasi.
Mehi sureb maksa alkoholtõppe rohkem, aga naiste suremus on viimastel aastatel kiiremini kasvanud.
Otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ja õnnetuste tõttu suri 2022. aastal 845 inimest, mis on viimaste aastakümnete halvim näitaja.
„Alkohol on tarkade inimeste jook,“ ütleb Pärnu ööklubi Vaarikas omanik **Viljar Lohu** põhjenduseks sellele, miks tal oli suvel hädasti vaja alkoholi kella kahe asemel kella neljani müüa. „Alkoholi võetakse kui rahvavaenlast, aga nali ja naps käib asja juurde. Selles pole midagi häbiväärset.“
Pärnu baaripidajate survel leevendaski Pärnu linnavolikogu möödunud suvel piiranguid ja lubas klubidel müüa neljapäeva öösel vastu reedet alkoholi kauem.”
„Alkohol on tarkade inimeste jook,“ – no vot, kõik joovad ja peavad end targaks, aga kas tegelikkuses…
Eks see viga ole ema rinnapiimaga kaasa antud
Aktsiisitõus ei muudaks vast väga midagi, inimene tahab ennast surnuks juua siis joob. Äkki aitaks suurem teadvustamine, kättesaamise keerulisemaks tegemine jne. (Purjus inimesele ei müü, baarid/klubid varem kinni, selverist nuudlite kõrvale ei saaks osta 2L viina). Enamasti alkoholiprobleemid vast ka vanematel inimestel suurem, kui noortel ehk vanale koerale uusi trikke ei õpeta, pigem suunata rõhk noortematele?
Alkoholiaktsiisiga oli asi väga lihtne – probleem polnud mitte selles, et aktsiisi tõsteti, vaid ikka selles kuidas seda tõsteti. 4 aastaga 20% on väga suur tõus ja loomulikult kasutasid poliitilised vastased seda kohe ära ning ussitasid inimesi üles “Lätti sõitma”. Neljaaastase valimistsükliga sooviti tõsta aktsiisi 20%, et siis valimistel öelda “meie tegime ära!”.
Tegelikkuses oleks võidud teha muudatus, et aktsiis tõuseb 1% aastas järgmised 20 aastat. Või 2% aastas 10 aastat. Nii oleks muudatus olnud aeglasem ja sujuvam ning keegi poleks 1-2% pärast viitsinud kuhugi Lätti sõita. Aga siis poleks saanud seda valimistel ära kasutada ega rinnale taguda.
Poed oleks loomulikult kohe oma taga ajanud, aga jällegi – 1-2% muudatusega ei saa hinda NII palju tõsta kui nt 5% muudatusega.
Põhjused, miks inimesed joovad rohkem – no vaadake ümberringi. Alates 2020 aastast on ainult üks suur stressipidu olnud. Ja 2017 aastast hakati Lätist massiliselt alkot kokku ostma, mis suurendas kättesaadava koguse hulka kodudes (korraga oli kodus rohkem alkoholi kui enne osteti võib-olla pudel kuus vms).
Kõige jaburam massipsühhoos oli see kari, kes Lätist alkoholi koju tassisid ja ennast mingiteks erilisteks kangelasteks pidasid. Sotsid on ikka jälle tõestanud, et nende ebapopulaarsed otsused, pikas plaanis osutuvad õigeteks.