Hea, et inimesel on viitsimus seletada kõiki neid kompromisse, mis piiratud ressurssidega midagi optimeerides teha tuleb.
> “Me saime aru, et me peame teist moodi treeninguid tegema, me peame olema targemad, meil on vaja spordiinstruktoreid ja füsioterapeute. Aga ega keegi meile töökohti või raha juurde anna. Ja selle nimel pidime enda sees ära jätma midagi. Me oleme neid muudatusi teinud juba eelmisest aastast, mis on ka üsna palju tähelepanu pälvinud. Ja tänane seis on selline, et väljalangevus ajateenistusest on juba kaks aastat järjest alla kolme protsendi,” rääkis Herem.
…või näiteks…
> “Öeldi, et kui tahate teha neid arendusi nagu meremiinide, mereside, suurtükkide hange, siis leidke raha enda seest. Ja seda me praegu teemegi. Meremiinid on tulnud puhtalt sisemiste ressursside ümberkujundamisest, selleks ei ole kaitseväele lisaraha antud,” kinnitas Herem.
> Laevatõrje rakettide ostuks andis eelmine valitsus 40 miljonit, aga mitte ülalpidamiseks nagu näiteks isikkoosseis, kes tuleb järgmise kahe aasta jooksul leida ja välja õpetada. Ka see on üks valdkond, milleks on praegused kärped käsil, ütles kaitseväe juhataja.
Natuke tuimalt öeldes, sõjaväe ülesanne on olla valmis sõdima. Kui merelt tümitab sihtmärke raketilaev või valmistab dessanti ette kopterikandja, siis pasuna puhumine nende vastu ei aita.
Kui KV juhataja pandi valiku ette, et “leia need ressursid oma organisatsioonist”, siis hea et leidis. Halb oleks, kui poleks leidnud.
Natuke sitt ajastus sellise artikli jaoks, arvestades et äsjased sündmused Afganistanis näitasid ilmekalt kuidas väe võitlusmoraal või selle puudumine võib üles kaaluda IGASUGUSE varustuse, isegi maailma suuruselt neljanda õhuväe.
>Lisaks on kasvanud vabatahtlikult ajateenistusse tulijate arv – eelmisel aastal tuli vabatahtlikult ajateenistusse 51 protsenti ajateenijatest, selle aasta juuli kutsega 61 protsenti.
🙂
Tundub, et võib ametlikult sundteenistuse vabatahtlikuks teha, jah, herr Herem.
Kas kedagi enam huvitab selle Eesti kaitsevõimekust õõnestava Kremli agendi möla?
Eesti kaitseväe mõte on vaid venelast võimalikult kaua tagasi hoida, kuna peatada niikuinii ei suuda. Vahet pole siis ju kes meil kaitseväes on, niikuinii lastakse okupatsiooni käigus maha ei vä
5 comments
Lugesin läbi ja soovitan lugeda.
Hea, et inimesel on viitsimus seletada kõiki neid kompromisse, mis piiratud ressurssidega midagi optimeerides teha tuleb.
> “Me saime aru, et me peame teist moodi treeninguid tegema, me peame olema targemad, meil on vaja spordiinstruktoreid ja füsioterapeute. Aga ega keegi meile töökohti või raha juurde anna. Ja selle nimel pidime enda sees ära jätma midagi. Me oleme neid muudatusi teinud juba eelmisest aastast, mis on ka üsna palju tähelepanu pälvinud. Ja tänane seis on selline, et väljalangevus ajateenistusest on juba kaks aastat järjest alla kolme protsendi,” rääkis Herem.
…või näiteks…
> “Öeldi, et kui tahate teha neid arendusi nagu meremiinide, mereside, suurtükkide hange, siis leidke raha enda seest. Ja seda me praegu teemegi. Meremiinid on tulnud puhtalt sisemiste ressursside ümberkujundamisest, selleks ei ole kaitseväele lisaraha antud,” kinnitas Herem.
> Laevatõrje rakettide ostuks andis eelmine valitsus 40 miljonit, aga mitte ülalpidamiseks nagu näiteks isikkoosseis, kes tuleb järgmise kahe aasta jooksul leida ja välja õpetada. Ka see on üks valdkond, milleks on praegused kärped käsil, ütles kaitseväe juhataja.
Natuke tuimalt öeldes, sõjaväe ülesanne on olla valmis sõdima. Kui merelt tümitab sihtmärke raketilaev või valmistab dessanti ette kopterikandja, siis pasuna puhumine nende vastu ei aita.
Kui KV juhataja pandi valiku ette, et “leia need ressursid oma organisatsioonist”, siis hea et leidis. Halb oleks, kui poleks leidnud.
Natuke sitt ajastus sellise artikli jaoks, arvestades et äsjased sündmused Afganistanis näitasid ilmekalt kuidas väe võitlusmoraal või selle puudumine võib üles kaaluda IGASUGUSE varustuse, isegi maailma suuruselt neljanda õhuväe.
>Lisaks on kasvanud vabatahtlikult ajateenistusse tulijate arv – eelmisel aastal tuli vabatahtlikult ajateenistusse 51 protsenti ajateenijatest, selle aasta juuli kutsega 61 protsenti.
🙂
Tundub, et võib ametlikult sundteenistuse vabatahtlikuks teha, jah, herr Herem.
Kas kedagi enam huvitab selle Eesti kaitsevõimekust õõnestava Kremli agendi möla?
Eesti kaitseväe mõte on vaid venelast võimalikult kaua tagasi hoida, kuna peatada niikuinii ei suuda. Vahet pole siis ju kes meil kaitseväes on, niikuinii lastakse okupatsiooni käigus maha ei vä