Eks see ongi see “ametnike” koondamise koht. Kui lapsi ikka pole ja klassid 10-20 õpilasega, siis ilmselgelt pole mõtet hoida.
Samal ajal võiks põhikoolis kutseka/kolledzi mahategemise ära lõpetada, paljudele kui mitte enamusele palju mõistlikum tee
Kurb. Millised need 58 gümnaasiumit on, mis haamri alla potensiaalselt lähevad? Maakoolid ikka. Ma käisin kodunt 30km kaugusel keskkoolis, sest sinna oli parim bussiliiklus, väga tüütu oli. Keskkooli aste on sellel koolil nüüdseks juba ammu kinni pandud.
On vaja kõik ikka kinni panna, et viimased inimesed ka maalt ära koliks?
Täitsa arusaadav. See ei ole normaalne, kui ühes koolis Tallinnas on 1400 õpilast ja teises koolis maal mingi 100. Koormus ja palk õppetajatele peavad seda ka arvestada.
Arenguseire Keskusel tuli hiljuti välja huvitav ja põhjalik uuring [“Koolide ja koolivõrgu efektiivsus”](https://arenguseire.ee/raportid/koolide-ja-koolivorgu-efektiivsus/). Uuringust joonistus selgelt välja, et Eesti maapiirkondi ja Tallinna/Tartu koole kummitavad erinevad probleemid. Kui esimesed maadlevad õpilaste väikse arvuga, siis linnades on õpilasi liiga palju.
Ma ei ole nõus emotsionaalsete argumentidega, et koolivõrgu korrastamine on maaelu väljasuretamine. Tegu on tagajärjega (väike sündimus=vähem lapsi= väiksemad koolid= koolivõrgu korrastamine) ja oluline küsimus, mida peaks meeles hoidma, on see, millist haridust soovitakse lastele anda?
Kui kool on liiga väike, siis on keeruline leida sinna õpetajaid, eriti kvalifitseeritud õpetajaid, sest koolil ei ole pakkuda neile täiskoormusega kohta. Pakutav osakoormus on sageli aga liiga väike selleks, et saada elamisväärset palka.
Lõpuks ongi olukord, kus Eesti suunab märkimisväärseid summasid haridusse, mis kuluvad aga mammut-koolimajade kütmisele ja remondile, mitte õpetajate palkadeks.
5 comments
Eks see ongi see “ametnike” koondamise koht. Kui lapsi ikka pole ja klassid 10-20 õpilasega, siis ilmselgelt pole mõtet hoida.
Samal ajal võiks põhikoolis kutseka/kolledzi mahategemise ära lõpetada, paljudele kui mitte enamusele palju mõistlikum tee
Kurb. Millised need 58 gümnaasiumit on, mis haamri alla potensiaalselt lähevad? Maakoolid ikka. Ma käisin kodunt 30km kaugusel keskkoolis, sest sinna oli parim bussiliiklus, väga tüütu oli. Keskkooli aste on sellel koolil nüüdseks juba ammu kinni pandud.
On vaja kõik ikka kinni panna, et viimased inimesed ka maalt ära koliks?
Täitsa arusaadav. See ei ole normaalne, kui ühes koolis Tallinnas on 1400 õpilast ja teises koolis maal mingi 100. Koormus ja palk õppetajatele peavad seda ka arvestada.
Arenguseire Keskusel tuli hiljuti välja huvitav ja põhjalik uuring [“Koolide ja koolivõrgu efektiivsus”](https://arenguseire.ee/raportid/koolide-ja-koolivorgu-efektiivsus/). Uuringust joonistus selgelt välja, et Eesti maapiirkondi ja Tallinna/Tartu koole kummitavad erinevad probleemid. Kui esimesed maadlevad õpilaste väikse arvuga, siis linnades on õpilasi liiga palju.
Ma ei ole nõus emotsionaalsete argumentidega, et koolivõrgu korrastamine on maaelu väljasuretamine. Tegu on tagajärjega (väike sündimus=vähem lapsi= väiksemad koolid= koolivõrgu korrastamine) ja oluline küsimus, mida peaks meeles hoidma, on see, millist haridust soovitakse lastele anda?
Kui kool on liiga väike, siis on keeruline leida sinna õpetajaid, eriti kvalifitseeritud õpetajaid, sest koolil ei ole pakkuda neile täiskoormusega kohta. Pakutav osakoormus on sageli aga liiga väike selleks, et saada elamisväärset palka.
Lõpuks ongi olukord, kus Eesti suunab märkimisväärseid summasid haridusse, mis kuluvad aga mammut-koolimajade kütmisele ja remondile, mitte õpetajate palkadeks.
Isegi üks Kallas on eesti jaoks liiga palju.