* tulla vastu tööturu nõudmistele
* hõlbustada nominaalajaga lõpetamist
* parandada nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga noorte ligipääsu kõrgharidusele
Esimene ja kolmas suuresti ühtivad (kui suureneb üks suureneb ka teine).
Tulemused:
* nominaalajaga lõpetamine on jäänud samaks
* maanoorte ligipääs kõrgharidusele pole paranenud
Tra küll Jaak.
> Reformi üks idee oli, et rahastuse muutudes väheneb üliõpilaste vajadus õpingute kõrvalt töötada, mis omakorda aitab täita reformi eesmärke õppe kvaliteedi osas. “Teistest uuringutest on teada, et töötamine ei ole vähenenud,” märkis uuringu kaasautor, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri. Järelikult pole kõrgharidusreform täitnud ka seda eesmärki.
Huvitav, kas mõni uuring tudengitelt seda kah küsis, *miks* nad õpingute kõrvalt töötavad. Ma oletan, et vastus on “raha napib”, kuna enamuse inimeste seletus töötamisele on sihuke.
Ülikool + töö aga tähendab, et ennast pannakse tõsiselt proovile. Mõni jaksab, mõni ei jaksa… aga mõni samas ei pea jaksama, kuna perel on vahendeid tema toetamiseks.
Maalt tulnud tudengite perekonnal on ilmselt vähem tõenäoliselt selliseid vahendeid, kuna maal liigub raha vähem.
Seega, õppemaks ei ole kogu lugu. Elamiskulud on kah teema.
Pohh, let’s get rid of the great equalizer.
Elan linna (Tartu) lähedal maal (~25 kilti). Kui kõrgharidus oleks tasuline, siis ei oleks seda teed valinud. Käimiskulud kannatab ära (enamasti saab teiste käimistega ühildada a la õde/vend läheb ka linna või tasuta maaliinibussiga), aga õppimiskulusid ei kujuta ette, mis oleks, kui oleks tasuline.
Minu arust kõige ajuvabam osa eesti kõrghariduse juures on fakt, et õppelaenuga pole isegi võimalik ära katta ühikas elamise kulusid, rääkimata toidust, õppematerjalidest jm eluks vajalikust.
Oleks inimestele pakkuda normaalne õppelaenu summa normaalse intressiga a la midagi nagu UK-s, siis oleks neid inimesi kes saaks rahus õppida (ka halvema sotsiaalmajandusliku taustaga) oluliselt rohkem. Paraku praegu on see õppelaenu summa pigem nagu mõnitamine.
Minu teise BA tegemisele sõitis Aaviksoo konkreetselt rongiga sisse, sest TÜ sulges selle peale peaaegu kõik sessioonõppe tasuta õppekavad, kuna ütles, et see on neile otsene kuluallikas ja nad ei suuda omavahenditega neid käimas hoida. Kusjuures ülikool oli ka enne seda debiilsust tasuta, lihtsalt ületa lävend, ära ole loll.
6 comments
Reformiga sooviti
* tulla vastu tööturu nõudmistele
* hõlbustada nominaalajaga lõpetamist
* parandada nõrgema sotsiaal-majandusliku taustaga noorte ligipääsu kõrgharidusele
Esimene ja kolmas suuresti ühtivad (kui suureneb üks suureneb ka teine).
Tulemused:
* nominaalajaga lõpetamine on jäänud samaks
* maanoorte ligipääs kõrgharidusele pole paranenud
Tra küll Jaak.
> Reformi üks idee oli, et rahastuse muutudes väheneb üliõpilaste vajadus õpingute kõrvalt töötada, mis omakorda aitab täita reformi eesmärke õppe kvaliteedi osas. “Teistest uuringutest on teada, et töötamine ei ole vähenenud,” märkis uuringu kaasautor, Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri. Järelikult pole kõrgharidusreform täitnud ka seda eesmärki.
Huvitav, kas mõni uuring tudengitelt seda kah küsis, *miks* nad õpingute kõrvalt töötavad. Ma oletan, et vastus on “raha napib”, kuna enamuse inimeste seletus töötamisele on sihuke.
Ülikool + töö aga tähendab, et ennast pannakse tõsiselt proovile. Mõni jaksab, mõni ei jaksa… aga mõni samas ei pea jaksama, kuna perel on vahendeid tema toetamiseks.
Maalt tulnud tudengite perekonnal on ilmselt vähem tõenäoliselt selliseid vahendeid, kuna maal liigub raha vähem.
Seega, õppemaks ei ole kogu lugu. Elamiskulud on kah teema.
Pohh, let’s get rid of the great equalizer.
Elan linna (Tartu) lähedal maal (~25 kilti). Kui kõrgharidus oleks tasuline, siis ei oleks seda teed valinud. Käimiskulud kannatab ära (enamasti saab teiste käimistega ühildada a la õde/vend läheb ka linna või tasuta maaliinibussiga), aga õppimiskulusid ei kujuta ette, mis oleks, kui oleks tasuline.
Minu arust kõige ajuvabam osa eesti kõrghariduse juures on fakt, et õppelaenuga pole isegi võimalik ära katta ühikas elamise kulusid, rääkimata toidust, õppematerjalidest jm eluks vajalikust.
Oleks inimestele pakkuda normaalne õppelaenu summa normaalse intressiga a la midagi nagu UK-s, siis oleks neid inimesi kes saaks rahus õppida (ka halvema sotsiaalmajandusliku taustaga) oluliselt rohkem. Paraku praegu on see õppelaenu summa pigem nagu mõnitamine.
Minu teise BA tegemisele sõitis Aaviksoo konkreetselt rongiga sisse, sest TÜ sulges selle peale peaaegu kõik sessioonõppe tasuta õppekavad, kuna ütles, et see on neile otsene kuluallikas ja nad ei suuda omavahenditega neid käimas hoida. Kusjuures ülikool oli ka enne seda debiilsust tasuta, lihtsalt ületa lävend, ära ole loll.