“Mis puudutab valitsuse usaldusega seotud seadusi, siis esiteks hindan ma nende puhul kooskõla põhiseadusega. **Teiseks tahan näha, kui palju on need tõesti sisuliselt seotud riigieelarvega.** Alles pärast seda saan teha otsuse, kas ühe või teise seaduse sidumine usaldusküsimusega oli põhjendatud või mitte,” ütles Karis.
[Allikas: ERR](https://www.err.ee/1609186663/karis-ma-ei-anna-mingeid-lubadusi-seaduste-tagasilukkamise-kohta)
Põhiseadus on selle koha pealt üsna otsekohene: PS 98: “**Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega.** ”
Lisaks on asjakohane PS 107: ” **Seadused kuulutab välja Vabariigi President.**
**Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab president seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja.”**
Ajakirjanik täpsustas:
ERR-i ajakirjanik Madis Hindre küsis peaminister Kaja Kallase öeldu kohta, et see, kas eelnõu on seotud riigieelarvega või mitte, ei saa olla põhiseaduse järgi aluseks, kas valitsuse usaldusega seotud eelnõu kuulutatakse seadusena välja või ei kuulutata.
“Kindlasti saab,” vastas sellele Karis. “See on avalik presidendi seisukoht,” rõhutas ta.
Allikas: ibid
Karis lisas veel kummalise täpsustuse: “Seaduse tagasilükkamisel on kaks põhjust. Üks on põhiseadus. Ja teine on see kui valitsus ei saa oma põhitegevust teostada. Ja eelarve on üks nendest, aga mitte ainuke. See tähendab seda, et igale seadusele, mis tuleb riigikogust siia Kadriorgu, tuleb eraldi otsa vaadata. Mingeid lubadusi ette, et üks või teine seadus saab tagasi lükatud, ma anda ei saa,” lausus Karis.
Allikas: ibid
Mina ei leidnud “valitsus ei saa oma põhitegevust teostada” osas põhiseadusest midagi, mis võiks seda sisustada.
Kas keegi saab aru mida Karis teeb?
Sisuliselt saab presidendi institutsioon tagasi lükata ainult seaduseid, mis on põhiseaduse vastased. Ta võib loomulikult eksida, kuid kui Riigikogu seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, siis Riigikohus hindab ainult põhiseaduspärasust.
Praktiliselt, lükates põhiseadusega mitte vastuolus oleva seaduse tagasi, lükkaks Karis seaduse vastuvõtmise kuu või pool aastat edasi (näiteks Kogumispensioni reformi seadus võeti vastu 29 jaanuar 2020, President lükkas selle tagasi, ning Riigikogu võttis selle uuesti vastu 11 Märts 2020. Ning Riigikohus võttis oma otsuse vastu 20 oktoobril 2020, ehk rohkem kui pool aastat hiljem. President kuulutas selle otsuse päeval ka välja.
by Ghanburighan
2 comments
Mina ootaks Kariselt ikkagi seisukohta praegusest olukorrast, mis omakorda tähendab poole valimist. Kui see on tema jaoks palju, siis ettepanekuid. Hetkel on tema ettepanek Riigikogule tööle hakata – no tere talv. Mis on konkreetne ettepanek olukorra lõpetamiseks? Ehk mida peab tegema koalitsioon, et ekre lõpetaks huiamise. Seda ju pole.
> Kas keegi saab aru mida Karis teeb?
Poliitikat.
Tagasilükkamise võimaluse õhku jätmisega sisuliselt Karis annab koalitsioonile mõista, et kui nad ei ürita läbi saada opositsiooniga, siis ta võib aidata opositsiooni järjest seaduseid tagasi lükates, misjärel peab valitsus raiskama oma (niigi kitsast) aega kohtuga seeläbi riskides erakorraliste valimistega.
Praktikas kohus otsustab jah valitsuse kasuks aga kas piisavalt kiirelt?