Kuidagimoodi sattusin twitteris “Vikerkaar”-t jälgima ja täitsa veidrad asjad.
Tegid kliimateemal erinumbri, kus avaldavad artikleid
* Rootsi kommunistliku näraka Andreas Malm-i poolt, kes ütleb, et tuleb kehtestada sõjakommunism kuna see ajaloos näidanud ennast väga hea asjana
ja
* Briti kommunistinäraka Adam Tooze poolt (kuulus eelkõige selle poolest, et tema vanaisa oli NSVL-i spioonide värbaja ning kohapealne “Oxford Spy Ring”-i juht) kes kiidab takka ja nõuab, et kliima tõttu vajab maailm Leninistlikku võimu.
Kurb!
Kurb, kuidas isegi siin, kus peaks teatud immuunsus selle kommunismipropaganda vastu olema, tuleb ennast “intellektuaalideks” pidajate suust sellist solki.
Link ka. Praegu üldisele Vikerkaare esilehele – https://www.vikerkaar.ee/
(Mainin, et see pole homovikerkaar – see ammustel aegadel kunagine tõsine kultuuriajalugu)
4 comments
Nagu ma eelnevalt öelnud need inimesed kelle vaated hakkavad kuhugi äärmusesse minema, ei ela reaalses maailmas, vaid on endale ise joonistanud mingi fantaasia maailma ( joonistatakse mingi must-valge “ideaalne” maailm enda visioonist, mitte arvestades kuidas reaalne maailm töötab).
Ja inimesed kes pooldavad või “igatsevad” autoritaarseid võime, näitab minule et neil mingi sügavad ego kompleksid, ega pole peast terved inimesed (Poh kas igatsed Lenini, Stalini, Hitleri, Zedongi jne).
Ning see Vikerkaar (esimest korda õnneks kuulen sellest kohast), kiire ülevaatega tundub tõesti samasugune propaganda “alternatiiv meedia” nagu Objektiiv vms, lihtsalt vastastikuses äärmuses pasa pastakast imemine.
Mina kui “pool vasakpoolse Sotsialistina” sellist paska ei toeta ega loe, eriti veel kui keegi mingeid diktaatoreid hakkab kummardama. Mulle näitab see rohkem kui võimujanus mõned inimesed on, ega ole suutelised tänapäevases modernses ühiskonnaas elama (kes nii mõtlevad).
Sorry aga kommunism on fantaasia. See ei hakka kunagi töötama nii nagu “ilusates” raamatutes kirjas, tänu inimegole. Eriti kõik kommunismi “üritused” ikka lõppenud sellega, et lihtrahwas kannatab ja rikkus koguneb tippu (Natsionaalsotsialismiga samamoodi).
Ehk hoiduge äärmustes oma poliitiliste ja religioosete vaadetega, see toob ainult kurja ja pahandust kõigile. Otsige vahepeal ka vastu argumente oma vaadetele ja olge valmis oma arvamusi muutma (eksimine ja selle tunnistamine on inimlik). Ning olge valmis ka järelandmisi oma vaadetega tegema kogu ühiskonna nimel, mõelge vahest kaugemale kui “ainult mina”.
Anyway selliseid “intellektuaale” nagu siin jagasid, on nii kerge kritiseerida ja maha teha, olenamata mis su vaated on (Redditis ka subreddite selliste jaoks loodud, millest suure ringiga eemale hoian, sest sitt hakkab haisema vno milleks minna kuhugi banni nulima 😀 ).
Oh ei! Keegi kirjutas artikleid! Igatahes…
Numbri juhtkiri ja sisukord tasuks üle vaadata enne lahmimist. Pmst kontekstualiseeritud ülevaade erinevatest vaatenurkadest, sh kliimaekstremismi kaanepoiste seisukohtadest, ei tundu by default asjakohatu.
Läbi lugeda ei jaksanud, aga skrollisin läbi. Järgneb arvustus.
—
Andreas Malmi viimane artikkel “Fossiilfašismi poole” – tohutu hulk igavat teoretiseerimist fašismi mõiste üle. Selle üle, mis ta täpselt on ja kuidas ühiskonnas avalduma kipub. Üldpealkirjaga haakub ainult artikli lõpuosa, mis mainib, et *paremäärmuslikud jõud (mina kasutaks terminit parem-autoritaarsed) võivad saada nurka jooksnud fossiilkütuste tööstuse lipukandjaks, ning võivad neilt saada märkimisväärseid rahasid.*
Iseenesest on see viimane täiesti võimalik, ning natuke võimalik isegi Eestis, kus meie ainus parem-autoritaarne partei on asunud kõige vängemale fossiilkütuste tarvitamise kaitse positsioonile. Kas nad sellega omale ingelinvestori meelitavad, ma paraku kahtlen. EE kuulub riigile, Utilitasel puudub huvi, Alexela tegeleb taastuvenergiale üleminekuga rohkem kui ükski teine kütusefirma, Statoil ja Neste ilmselt ei mängi sääraseid mänge… Eesti kontekstis puudub vana energeetika oligarh, kes EKRE musklisse pumpaks.
Mujal maailmas ei saa sellesse võimalusse päris sama leigelt suhtuda. Kuskil võib see juhtuda. Siiski, panganduse ja kindlustuse sektor näivad juba käsitlevat fossiilkütuste tööstust uppuva laevana.
—
Skrollisin läbi ka “Ökoloogilise leninismi” artikli. Artikkel algab umbusalduse avaldamisega senisele võimuvõrgustikule – kahtlusega et nad ikka midagi teevad. Kahelda ju võib, aga mina näen asjade liikumist. Eestis kah viimati, paraku aeglaselt. Teatud asju kiirelt ei saagi.
Edasi hakkab Tooze arutlema eelmise artikli autori Malmi üle. Mina kummastki tüübist kottigi ei tea, mistõttu ei jää muud üle, kui skrollida.
Edasi hakkab mingi majandusküsimustega üsna nõrgasti seotud arutelu “sõjakommunismi” üle (Lenini aegne poliitika NSVL-is, mis pehmelt öeldes sügavalt läbi kukkus). See on pehmelt öeldes kasutu.
Siis on artiklis veidi olukirjeldusi Saksamaalt ja sealsete keskkonnaliikumiste praktikast tuumaenergeetika ja söe-energeetika vastastes protestides. Seda on kohati huvitav lugeda.
Siis järgneb lühike arutelu selle üle, “kas kliimaprotestijad peaks olema vägivaldsemad?” Lugeda seda kannatab, aga nõustuda arvamusega, et kliimaprotestijad on liiga rahumeelsed – ma ei saa. Kui rahumeelsed võtted annavad tulemusi ja repressiooni nuiad ei peksa, miks peaks otsene tegevus olema vägivaldne?
Kes kaudse tegevuse ja lobitööga ei taha leppida, vaid tahab otsest tegevust, leiab energeetika valdkonnas omale võimalusi küll – võimalusi uut tehnoloogiat arendada, levitada, toetada ja paigaldada, või vastupidi vanast loobuda ja seda minimeerida.
Minu vaatenurk on, et praegu ei ole ühtegi mõjuvat põhjust fossiilkütuste teemal vägivaldselt protestida, kuna valdkond on avatud tõhusale mõjutamisele rahumeelsetel viisidel.
—
*Niipalju sellest. Aitäh vihjamast, aga veidi igav oli. Omal algatusel poleks lugema läinud.*