Tundub, et keegi astus Alexela juba valusa varba peale. Juhatuse liige Marti Hääl kommenteerib elektriturgu. Alexela on siinsel elektriturul peamiselt müüja, mitte tootja rollis.
> Alexela müüb elektrit ligikaudu kümnendikule Eesti tarbijatest ning nende portfellist moodustavad fikseeritud hinnaga lepingud veerandi.
Hääle sõnul on põhiliseks murekohaks fikseeritud hinnaga lepingud, üleskutsed jätta arveid maksmata, ning üleskutsed lõpetada enneaegselt tähtajalisi lepinguid.
> “Kui siin on üleskutse, et elektritarbija võiks jätta elektrimüüjale elektri maksmata, siis tegelikult tekitatakse olukord, kus elektritootja on erakordselt kõrgete hindade tõttu saanud erakorralise kasumi kätte ja elektrimüüja on see, kes tegelikult siia vahele jääb,” rääkis ta.
Ehk siis, arvet maksamata jättes ei jõua mõju tihtipeale üldse tootjani, vaid tabab vahendaja rakakotti. Teise murena toob ta välja ebasümmetria tähtajaliste lepingute taganemisõiguses. Mure on arusaadav, sest taganemisõigus on praegu kaldus tarbija kasuks:
> “Leping võiks olla ikkagi selline, et kui keegi soovib fikseeritud hinda, siis kui sõlmib aastase lepingu, ta aasta aega selles lepingus ka on. Vastasel juhul juhtub tegelikult seal enesepettus. Praegu seda trendi turul veel ei ole olnud, aga olen näinud ka, et avaliku elu tegelased ja juhtivad poliitikud on üles kutsunud, et võtke pikale perioodile fikseeritud hind ja võite sellest lepingust väljuda, kui suvel börsihind alla läheb,” märkis Hääl.
Fikseeritud hinnaga lepingute raames müüja praegu toetab majanduslikult tarbijat, ning mitte vähe, vaid palju. Kui tarbija odavama hinna perioodil lepingust lahkub, on müüja motiveeritud pakkuma riskide maandamiseks kõigile kõrgemaid fikseeritud paketi hindu.
Kuna tuleviku ennustamine on raske, võib võimalus osta elektrit fikseeritud hinnaga takerduda olukorra jätkudes pakkumise taha: kas keegi üldse nõustub müüma fikseeritud hinnaga? Hääl annab mõista, et Alexela tegevus elektri müüjana ei tarvitse olla jätkusuutlik. Karta võib, et kui asi kaua kahjumlikuna püsib, siis kontserni see tütarfirma võib pillid kotti panna.
> Hääle sõnul maksavad elektrimüüjad muutunud turuolukorras fikseeritud pakettide puhul sisuliselt elektritarbimise eest peale, kuna varasemad riskimaandamise instrumendid enam ei tööta.
> Tekkinud hinnavahe tuleb katta elektrimüüja reservide ja omakapitali arvelt, mis Hääle sõnul Eestis veel probleemiks ei ole.
> “Aga nii meie põhjanaabrite juures Soomes kui ka Inglismaal ja mujal Euroopas lähevad elektrimüüjad järjest pankrotti või kinni, sest selline hinna kõikumine ja volatiilsus ei ole normaalne. Nendes tingimustes fikseeritud hindadega ei ole võimalik ainult elektri müüjatel pikalt vastu pidada,” rääkis ta.
1 comment
Tundub, et keegi astus Alexela juba valusa varba peale. Juhatuse liige Marti Hääl kommenteerib elektriturgu. Alexela on siinsel elektriturul peamiselt müüja, mitte tootja rollis.
> Alexela müüb elektrit ligikaudu kümnendikule Eesti tarbijatest ning nende portfellist moodustavad fikseeritud hinnaga lepingud veerandi.
Hääle sõnul on põhiliseks murekohaks fikseeritud hinnaga lepingud, üleskutsed jätta arveid maksmata, ning üleskutsed lõpetada enneaegselt tähtajalisi lepinguid.
> “Kui siin on üleskutse, et elektritarbija võiks jätta elektrimüüjale elektri maksmata, siis tegelikult tekitatakse olukord, kus elektritootja on erakordselt kõrgete hindade tõttu saanud erakorralise kasumi kätte ja elektrimüüja on see, kes tegelikult siia vahele jääb,” rääkis ta.
Ehk siis, arvet maksamata jättes ei jõua mõju tihtipeale üldse tootjani, vaid tabab vahendaja rakakotti. Teise murena toob ta välja ebasümmetria tähtajaliste lepingute taganemisõiguses. Mure on arusaadav, sest taganemisõigus on praegu kaldus tarbija kasuks:
> “Leping võiks olla ikkagi selline, et kui keegi soovib fikseeritud hinda, siis kui sõlmib aastase lepingu, ta aasta aega selles lepingus ka on. Vastasel juhul juhtub tegelikult seal enesepettus. Praegu seda trendi turul veel ei ole olnud, aga olen näinud ka, et avaliku elu tegelased ja juhtivad poliitikud on üles kutsunud, et võtke pikale perioodile fikseeritud hind ja võite sellest lepingust väljuda, kui suvel börsihind alla läheb,” märkis Hääl.
Fikseeritud hinnaga lepingute raames müüja praegu toetab majanduslikult tarbijat, ning mitte vähe, vaid palju. Kui tarbija odavama hinna perioodil lepingust lahkub, on müüja motiveeritud pakkuma riskide maandamiseks kõigile kõrgemaid fikseeritud paketi hindu.
Kuna tuleviku ennustamine on raske, võib võimalus osta elektrit fikseeritud hinnaga takerduda olukorra jätkudes pakkumise taha: kas keegi üldse nõustub müüma fikseeritud hinnaga? Hääl annab mõista, et Alexela tegevus elektri müüjana ei tarvitse olla jätkusuutlik. Karta võib, et kui asi kaua kahjumlikuna püsib, siis kontserni see tütarfirma võib pillid kotti panna.
> Hääle sõnul maksavad elektrimüüjad muutunud turuolukorras fikseeritud pakettide puhul sisuliselt elektritarbimise eest peale, kuna varasemad riskimaandamise instrumendid enam ei tööta.
> Tekkinud hinnavahe tuleb katta elektrimüüja reservide ja omakapitali arvelt, mis Hääle sõnul Eestis veel probleemiks ei ole.
> “Aga nii meie põhjanaabrite juures Soomes kui ka Inglismaal ja mujal Euroopas lähevad elektrimüüjad järjest pankrotti või kinni, sest selline hinna kõikumine ja volatiilsus ei ole normaalne. Nendes tingimustes fikseeritud hindadega ei ole võimalik ainult elektri müüjatel pikalt vastu pidada,” rääkis ta.