Peaministri grillimine Riigikogus, rohkem küsimusi ja vastuseid leiab [Riigikogu stenogrammist](https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202201121200). 🙂 Isiklikult, minu suurim kriitika toetusmeetmete vastu on fikseeritud lävend. Toetusmeetmed võiks olla astmelised, mitte nii, et kui sendi lävendist rohkem teenid, oled vihmavarju alt väljas. Kahjuks ainuke koht, kus astmetest juttu tuleb, on siis kui Kallas ja Hepner kitkuvad ammu äralennanud parti (astmeline tulumaksuvabastus).
Muuhulgas pärib Saar, miks ei tehta nagu Norras ja on arvutanud, et Kallase valitsuse toetusrahast 10% kulub bürokraatiale. Kallas vastab, et Eesti hüvitamise määr ületab Norra oma, ja et ka Norras peab toetuse saamiseks soovi avaldama, ning et soovi avaldamine pole väärikust alandav.
Ernits küsib, miks hinnad selliseks kujunesid ja kas EE-lt nõutakse ka tulevikus 1 GW reservvõimsuse saadavuse tagamist. Kallas vastab, et EE jooksis lati alt läbi (ilmselt Auvere polnud jälle töövõimeline) ja et uus arutelu reservvõimsuse tagamise osas on neljapäeval.
Helle-Moonika Helme küsib presidendilossi arve kohta ja kuidas tarbijad peaks hüpersuured arved ära maksma. Kallas seletab, et 800 000 inimesel Eesti elanikest on võimalus taotleda toetust, ja toetus on 80% hinnatõusust.
—
Bürokraatliku taotlusprotsessi küsimuse osas:
> “Elektritootjad on erasektor ja riigil puuduvad andmed, kes kui palju elektrit tarbib, kas neil on fikseeritud hinnad, mis hinnad neil on, kellel on probleem. Meil on rahvastikuregister, kus on kirjas, kes kellega elab, aga 20 protsenti nendest elukohtadest on ebatäpsed. Ka ei ütle see, kes moodustavad leibkonna – seda peavad inimesed ise teada andma.
Hinnakujunduse osas:
> Vastuseks Helle-Moonika Helme (EKRE) küsimusele Eesti Energia elektritootmise ja hinnakujundamise kohta ütles Kallas, et varem on Eesti tarbijad saanud elektribörsilt ligikaudu 40 protsenti odavamalt kui Kesk-Euroopas. “Kui vaatame võrdluses teiste riikidega, siis meil on maksude osakaal elektrihinnast tunduvalt madalam kui meie naabritel. Näiteks Eurostati andmetel Eesti maksude osakaal oli elektrihinnas 1,5 korda väiksem kui Norras, umbes kaks korda väiksem kui Rootsis ja umbes 1,6 korda madalam kui Soomes,” rääkis ta.
Pensionäride toetamise osas:
> Samuti märkis Kallas, et kõikidel leibkondadel ja seejuures ka pensionäridel ei ole toetust vaja ning üle 200 000 leibkonna elektriarve jääb alla 50 euro. “Ega kõik pensionärid ole abivajajad. Minu vanemad on pensionärid, nemad ei ole abivajajad. Neile selle toetuse andmine tegelikult tähendaks seda, et seda toetust saab keegi teine vähem, kui seda teha automaatselt,” sõnas Kallas.
(Minu eakas sugulane kuulub kah sellesse katgooriasse. Elektriarve juures 22 eurot ei ole abi taotlemine eriti sisuline tegevus.)
Keskerakonna ettepanekute teemal:
> “Selleks on vaja lisaeelarvet ja kuu summa, mis ta maksma läheb, on natuke üle 50 miljoni, nii et kolme kuu peale on see suurusjärgus 165 – 170 miljonit,” selgitas Ratas.
> Kallas ütles, et mida rohkem antakse raha kõigile, seda vähem saab aidata neid, kes on päriselt hädas. Tema sõnul on tähtis, et toetusi antaks kindla sihitatusega.
Probleemi ulatuse osas:
> “Neis seda sihitatust ei ole. Kui me vaatame Eesti Energia kodutarbijate lepinguid, siis enamus inimesi – üle 237 000 tarbimiskoha – sai arve alla 50 euro. See on 60 protsenti kõikidest kodutarbijatest. Kahel kolmandikul Eesti Energia klientidest on fikseeritud hinnaga lepingud,” rääkis peaminister.
Kuivõrd detsembriga on juba räme klots kokku korjatud, miks nad lihtsalt ei tee nii 2022:
– elektri käibemaks 0%
– taastuvenergiatasu 0
– võrgutasu 0
– kui palju iganes 2022 Eesti Energia teenitud kasum ületab 2021 oma, teha kreeditarve ja see tagastada või tasaarveldada
Jah, aga kui toetada üüratute el. arvete tasumisel kõiki, siis ma leian, et pensioniealised miljonärid peaks sealt nimistust küll väljas olema.
Või pensioniealised ja praegused riigikogujad.
Selle taustal sõbralik meeldetuletus, et meil on e-riik.
4 comments
Peaministri grillimine Riigikogus, rohkem küsimusi ja vastuseid leiab [Riigikogu stenogrammist](https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202201121200). 🙂 Isiklikult, minu suurim kriitika toetusmeetmete vastu on fikseeritud lävend. Toetusmeetmed võiks olla astmelised, mitte nii, et kui sendi lävendist rohkem teenid, oled vihmavarju alt väljas. Kahjuks ainuke koht, kus astmetest juttu tuleb, on siis kui Kallas ja Hepner kitkuvad ammu äralennanud parti (astmeline tulumaksuvabastus).
Muuhulgas pärib Saar, miks ei tehta nagu Norras ja on arvutanud, et Kallase valitsuse toetusrahast 10% kulub bürokraatiale. Kallas vastab, et Eesti hüvitamise määr ületab Norra oma, ja et ka Norras peab toetuse saamiseks soovi avaldama, ning et soovi avaldamine pole väärikust alandav.
Ernits küsib, miks hinnad selliseks kujunesid ja kas EE-lt nõutakse ka tulevikus 1 GW reservvõimsuse saadavuse tagamist. Kallas vastab, et EE jooksis lati alt läbi (ilmselt Auvere polnud jälle töövõimeline) ja et uus arutelu reservvõimsuse tagamise osas on neljapäeval.
Helle-Moonika Helme küsib presidendilossi arve kohta ja kuidas tarbijad peaks hüpersuured arved ära maksma. Kallas seletab, et 800 000 inimesel Eesti elanikest on võimalus taotleda toetust, ja toetus on 80% hinnatõusust.
—
Bürokraatliku taotlusprotsessi küsimuse osas:
> “Elektritootjad on erasektor ja riigil puuduvad andmed, kes kui palju elektrit tarbib, kas neil on fikseeritud hinnad, mis hinnad neil on, kellel on probleem. Meil on rahvastikuregister, kus on kirjas, kes kellega elab, aga 20 protsenti nendest elukohtadest on ebatäpsed. Ka ei ütle see, kes moodustavad leibkonna – seda peavad inimesed ise teada andma.
Hinnakujunduse osas:
> Vastuseks Helle-Moonika Helme (EKRE) küsimusele Eesti Energia elektritootmise ja hinnakujundamise kohta ütles Kallas, et varem on Eesti tarbijad saanud elektribörsilt ligikaudu 40 protsenti odavamalt kui Kesk-Euroopas. “Kui vaatame võrdluses teiste riikidega, siis meil on maksude osakaal elektrihinnast tunduvalt madalam kui meie naabritel. Näiteks Eurostati andmetel Eesti maksude osakaal oli elektrihinnas 1,5 korda väiksem kui Norras, umbes kaks korda väiksem kui Rootsis ja umbes 1,6 korda madalam kui Soomes,” rääkis ta.
Pensionäride toetamise osas:
> Samuti märkis Kallas, et kõikidel leibkondadel ja seejuures ka pensionäridel ei ole toetust vaja ning üle 200 000 leibkonna elektriarve jääb alla 50 euro. “Ega kõik pensionärid ole abivajajad. Minu vanemad on pensionärid, nemad ei ole abivajajad. Neile selle toetuse andmine tegelikult tähendaks seda, et seda toetust saab keegi teine vähem, kui seda teha automaatselt,” sõnas Kallas.
(Minu eakas sugulane kuulub kah sellesse katgooriasse. Elektriarve juures 22 eurot ei ole abi taotlemine eriti sisuline tegevus.)
Keskerakonna ettepanekute teemal:
> “Selleks on vaja lisaeelarvet ja kuu summa, mis ta maksma läheb, on natuke üle 50 miljoni, nii et kolme kuu peale on see suurusjärgus 165 – 170 miljonit,” selgitas Ratas.
> Kallas ütles, et mida rohkem antakse raha kõigile, seda vähem saab aidata neid, kes on päriselt hädas. Tema sõnul on tähtis, et toetusi antaks kindla sihitatusega.
Probleemi ulatuse osas:
> “Neis seda sihitatust ei ole. Kui me vaatame Eesti Energia kodutarbijate lepinguid, siis enamus inimesi – üle 237 000 tarbimiskoha – sai arve alla 50 euro. See on 60 protsenti kõikidest kodutarbijatest. Kahel kolmandikul Eesti Energia klientidest on fikseeritud hinnaga lepingud,” rääkis peaminister.
Kuivõrd detsembriga on juba räme klots kokku korjatud, miks nad lihtsalt ei tee nii 2022:
– elektri käibemaks 0%
– taastuvenergiatasu 0
– võrgutasu 0
– kui palju iganes 2022 Eesti Energia teenitud kasum ületab 2021 oma, teha kreeditarve ja see tagastada või tasaarveldada
Jah, aga kui toetada üüratute el. arvete tasumisel kõiki, siis ma leian, et pensioniealised miljonärid peaks sealt nimistust küll väljas olema.
Või pensioniealised ja praegused riigikogujad.
Selle taustal sõbralik meeldetuletus, et meil on e-riik.