RIIK VOHAB NAGU PÜGAMATA HEKK: 3000eurose keskmise palgaga ministeeriumid värbavad ametnikke muudkui juurde

6 comments

1. Saaks keegi anda infot algallikale?

   * Et kuskohast see keskmine 3000eur pärineb ? (Ühe tegelase käest ühes teises teemas küsisin, too ei andnud)
   * Kui suur nende ministeeriumi töötajate hulk **absoluutarvudes** on ? No kui ministeeriumis oli 10 töötajat ja 1 juurde tuleb, siis kasvab arv kümnendiku võrra.
   * Oleks ka äge, kui kuskilt leiaks info, mis ajal täpselt see kasvamine toimus. Artiklis on kirjas, et ” Nende hulk on kasvanud vaid **nelja aastaga** vähemalt kümnendiku võrra “. Oleks huvitav teada saada, millise valitsuse all see kasv suurim on olnud.

   Hei, siin on igasugu statistikavõlureid olnud, et andke tulla 😀

2. Sama tempoga oleme sajandi lõpuks kõik ametnikud siin.

3. Avalik sektor tõuseb ja erasektor kahaneb, mis võib küll valesti minna? Kreeka v2?

4. Segaselt kirjutatud artikkel. Pealkirjast jääb justkui mulje nagu vohaks ministeeriumi ametnike arv, ent sisust selgub, et ametnikke on juurde tulnud hoopis KOVidesse.

   Üks mõte, mis veel tekkis on see, et Creditinfo Eesti ei ole adekvaatne allikas hindamaks töötajate arvu ministeeriumides. Creditinfosse jõuavad ka nt töögruppide või majaväliste spetsialistide andmed, kellega on VÕS-lepingud sõlmitud. Samas ei ole see inimene tööle võetud, st ta ei tööta avalikus teenistuses. Avaliku teenistuse raamat on avalikult kättesaadav, ajakirjanik oleks võinud aluseks võtta hoopis selle.

   See artikkel väärinuks arvamusloo silti, sest faktid, arvamused, eelarvamused ja 7-maa-ja-mere-taha ulatuvad järeldused on segamini nagu puder ja kapsad.

5. Kindlasti on meil ametnikke, kes midagi ei tee, kuid need, kes kogu aeg kirevad, et me peaks ametnikke vähendama, peaksid mõtlema, et mis tegevused sellest kannatavad. Näiteks vähendame x ametnike arvu, kuid kui seetõttu jäävad meil olulised projektid elluviimata, kus näiteks on eurorahad taga, siis suures pildis võime miljarditest hoopiski peksa saada, et üritasime paar miljonit säästa. Või hea näide on prügimajandus – kas maksame metsikult trahve või palkame mõned ametnikud, kes selle asja korda ajaks. Samamoodi välisministeerium ja kaitseministeerium – kas vähendame ametnikke sealt ning seetõttu jäävad olulised liitlassuhted loomata, mistõttu peame rohkem ise kaitsesse investeerima või plakame mõne ametniku, kes asjad korda ajab. Meedia üritab igast ametnikust teha mingit kuluartiklit riigile, kuid tegelikult võib selle inimese tööst palju kasu riigile olla.

   Ma pigem kaldun arvama, et probleem on nendest politiseeritud ametnikest, kus omad joped pannakse headele positsioonidele, kuid see on korruptsioon ja iga valija peaks seda valimistel meeles pidama… samas kõik erakonnad teevad seda suuremal või väiksemal määral,s eega suurt valikut pole. Kindlasti aga on üks erakond, kes seda kõige enam kuritarvitab ja see on Keskerakond.

   Aga kunagi ei vallandata politiseeritud ametnikke, kui kärpimiseks läheb. Kinga saavad need, kes tegelikult riigile mingit kasu toodavad, kuid poliitjoped ripuvad endiselt varnas edasi.

6. Nad ei värba ametnikke vaid lehma lellepoegasid. Olen eelmine aasta 7x kandideerinud, kuni sattusin tuttava otsa, kes ütles, et ära isegi proovi. Võltskuulutused ja ameti saab…trummipõrin… ebapädev lehma lellepoeg.