Võite hambapastade järgi vaadata, kui suur hinnalangus selle tõkke taga kinni on 🙂
” Kuigi apteekidesse on tekkinud kiirkassad, kus saab oste sooritada ilma apteekri nõustamiseta, ei poolda ei apteegid ise ega ka ravimiamet ja sotsiaalministeerium, et käsimüügiravimid nagu valuvaigistid või palavikualandajad toidupoes või tanklas müügil oleksid. “
Kuramuse söetablettegi ei ole enam.
Sain seda siis teada, kui kell kaks öösel kaugemale ei julgenud minna, kui kohalik Prisma. Õnneks pidas niikaua, et sain koju tagasi aga öö jäi magamata sest Tõnismäele valveapteeki ei söandanud sõita.
Ulmeline mähkimine. Kui ma apteegist ibukat ostan, siis vähemalt seni pole keegi mingit nõu pakkunud. Üldse on apteekri roll minu jaoks juba ammusest ajast küsitav. Tavaline äri ja soovitatakse seda, millel värvilisem reklaamleht ja uhkem kampaania.
UKs sai peavalu rohtu ~1 sent per tablett. Oh seda südarit, kui eesti apteegis vaatas vastu kõige odavam ~20 senti tablett, kui mitte 2-3x rohkemgi.
Margus ära nussi kurat.
apteegid kes peavad põhjendama oma olemasolu…
Olgem ausad mõni sööb neid tablakaid peoga, nagu hommikusöögiks putru. Pärast seisab kuskil EMOs järtsus ja halab siit ja sealt seest valutab ning siit ja sealt kärnas. Ja siis kõigil häda, ravijärts pikk jne
Ehk kõik pole vastutustundlikud tarbijad, ei suuda aru saada ohtudest ja seetõttu on vaja, et osa asju oleks ikka retseptiga või mingigi valve/kontrolli all.
enamasti ma apteekri abi ei kasuta, kuid need üksikud korrad kus apteeker end appi on pakkunud või olen ise abi küsinud on nii veidrad.
15-aastasena käisin apteegis esimest korda abi küsimas ja siis apteeker küsis, et ega ma rase pole (seljas olid paksud talveriided, muidu polnud ülekaalus ega ka kuskil selle lähedal). ostsin mingit tavalist kurguvalu vastast imemistabletti.
reaalselt ei taha avalikus ruumis arutada selliseid teemasid võhivõõra mehega.
8 comments
Võite hambapastade järgi vaadata, kui suur hinnalangus selle tõkke taga kinni on 🙂
” Kuigi apteekidesse on tekkinud kiirkassad, kus saab oste sooritada ilma apteekri nõustamiseta, ei poolda ei apteegid ise ega ka ravimiamet ja sotsiaalministeerium, et käsimüügiravimid nagu valuvaigistid või palavikualandajad toidupoes või tanklas müügil oleksid. “
Kuramuse söetablettegi ei ole enam.
Sain seda siis teada, kui kell kaks öösel kaugemale ei julgenud minna, kui kohalik Prisma. Õnneks pidas niikaua, et sain koju tagasi aga öö jäi magamata sest Tõnismäele valveapteeki ei söandanud sõita.
Ulmeline mähkimine. Kui ma apteegist ibukat ostan, siis vähemalt seni pole keegi mingit nõu pakkunud. Üldse on apteekri roll minu jaoks juba ammusest ajast küsitav. Tavaline äri ja soovitatakse seda, millel värvilisem reklaamleht ja uhkem kampaania.
UKs sai peavalu rohtu ~1 sent per tablett. Oh seda südarit, kui eesti apteegis vaatas vastu kõige odavam ~20 senti tablett, kui mitte 2-3x rohkemgi.
Margus ära nussi kurat.
apteegid kes peavad põhjendama oma olemasolu…
Olgem ausad mõni sööb neid tablakaid peoga, nagu hommikusöögiks putru. Pärast seisab kuskil EMOs järtsus ja halab siit ja sealt seest valutab ning siit ja sealt kärnas. Ja siis kõigil häda, ravijärts pikk jne
Ehk kõik pole vastutustundlikud tarbijad, ei suuda aru saada ohtudest ja seetõttu on vaja, et osa asju oleks ikka retseptiga või mingigi valve/kontrolli all.
enamasti ma apteekri abi ei kasuta, kuid need üksikud korrad kus apteeker end appi on pakkunud või olen ise abi küsinud on nii veidrad.
15-aastasena käisin apteegis esimest korda abi küsimas ja siis apteeker küsis, et ega ma rase pole (seljas olid paksud talveriided, muidu polnud ülekaalus ega ka kuskil selle lähedal). ostsin mingit tavalist kurguvalu vastast imemistabletti.
reaalselt ei taha avalikus ruumis arutada selliseid teemasid võhivõõra mehega.