Põhiseaduses on kirjas, et Eesti riigikeel on eesti keel.
Me kõik teame, et põhiseaduses on kirjas, et Eesti riigikeel on eesti keel ja juriidiliselt (de jure) ongi nii. Aga faktiliselt (de facto) on Eestis ka teine riigikeel – Eestit 50 aastat okupeerinud ja praegu Ukrainas inimesi tapva ja võõraid territooriume vallutada püüdva riigi Venemaa riigikeel, kirjutab ettevõtja Peep Kuld.
Faktid, mis tõendavad, et Eesti riigikeel on lisaks eesti keelele ka vene keel, on ilmselged.
Riigiasutustega suheldes on kodanikel võimalik ilma igasuguste probleemideta hakkama saada ainult vene keele abil. Selle saavutamiseks teeb Eesti riik pingutusi, nõudes paljudelt riigitöötajatelt vene keele oskust.
Näiteks hiljuti levis sotsiaalmeedias info selle kohta, et töötukassa ei võta tööle sotsiaaltöö magistrikraadiga inimest, sest ta ei oska vene keelt. Riigiametite puhul on normaalne, et töötajatelt nõutakse riigikeele oskust. Kui aga nõutakse võõrriigi riigikeele oskust, ongi see de facto võõra riigi riigikeele tunnistamine Eesti riigikeeleks. See pole ainult töötukassa probleem, vaid ka paljude omavalitsuste ja riigiasutuste probleem.
Ajakirjanduses oli juttu sellest, et eesti arstid ei saa Eestis töötada ja otsivad tööd välismaal, sest Eestis peaks suure osa patsientidega justkui rääkima vene keeles. See on absurdne, et Eesti riik kulutab raha ja õpetab välja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ja paneb arstid olukorda, kus nad on sunnitud Eestist lahkuma. Oma haigusest rääkimine muus keeles kui Eesti riigikeel on patsiendi probleem, mitte arsti probleem. Riigikeelt mitteoskav patsient peaks ise palkama endale tõlgi või vähemalt õppima kasutama imelist tarkvararakendust Google Translate, mis on tasuta kõigile kättesaadav ja mida iga koolilaps oskab kasutada.
Hiljuti levis sotsiaalmeedias info selle kohta, et töötukassa ei võta tööle sotsiaaltöö magistrikraadiga inimest, sest ta ei oska vene keelt.
Riigiasutused, erakonnad ja muud riigi finantseeritavad asutused ja ametid kulutavad suurel hulgal maksumaksjate raha, et tegeleda venekeelse kommunikatsiooniga.
Suur osa riigi veebilehti, sh seadused ja muud kommunikatsioonimaterjalid tõlgitakse maksumaksjate kulul vene keelde. Selline raha kulutamine ei ole normaalne. Eesti riik on mõeldud eelkõige riigi kodanikele ja riigi kodanikud peaks oskama riigkeelt (mis tegelikult ei ole vene keel). Kui mõni isik, kellel on vaja riigiga suhelda, ei oska riigikeelt, tuleb appi mainitud rakendus Google Translate või siis on võimalik palgata endale tõlk või õppida eesti keel selgeks.
Riigiametites töötab üle 300 kommunikatsioonispetsialisti avalike suhete alal. See on omaette küsimus, kas ja millistel riigiasutustel peaks üldse olema avalike suhete spetsialistid tööl, aga kui nende kommunikatsioonispetsialisti töökohustuste hulgast eemaldada venekeelne suhtlus, väheneks ilmselt nende kõrgelt tasustatud töötajate töökoormus oluliselt ja enam ei läheks Eesti maksumaksjate maksud võõrriigi keeles suhtluse korraldamiseks.
Kohalikud omavalitsused ja ka erakonnad, mille tuludest moodustab suure osa maksumaksjate raha, tegelevad venekeelsete infomaterjalide- ja ajakirjanduse laadsete väljaannete trükkimise ja levitamisega, mis on absurdne kodanike raha raiskamine.
Suur osa riigi veebilehti, sh seadused ja muud kommunikatsioonimaterjalid tõlgitakse maksumaksjate kulul vene keelde.
Eesti riik annab haridust vene keeles. Jah, tõsi, selle probleemiga on hakatud jõulisemalt tegelema ja poliitilised otsused on tehtud. Kuid fakt on see, et täielikult eestikeelsele haridusele alates lasteaiast pole veel üle mindud.
Võib ju küsida, milles on probleem?
Oleme siiani ju hakkama saanud selles olukorras, kui Eesti teiseks riigikeeleks on de facto vene keel. Sellega seoses on kolm probleemi:
Esiteks on see majanduslik probleem.
See tähendab, et samal ajal, kui riik tegeleb maksude tõstmisega ja kulude kokkuhoiuga, kulutatakse endiselt raha vene keele kui riigikeele käigushoidmisele (kõik need mainitud kulutused kommunikatsioonile, tõlgetele jne).
Teiseks on see julgeoleku- ja keeleõppe probleem.
Praegu Ukrainas kestev Venemaa agressioon on toonud välja faktid, et küll Eestis, kuid Venemaa info- ja propaganda ruumis elavad venelased toetavad Venemaa agressiooni. Need venekeelsed Eesti elanikud ei oska reeglina ühtegi keelt peale vene keele. Peamine põhjus, miks nad eesti keelt ei oska, on motivatsioonipuudus – Eestis saab liiga hästi hakkama ainult vene keelega, pole mingit reaalset põhjust pingutada eesti keele õppimiseks. Ehk Eesti riik on süüdi, et pole tekitanud venelastele keelekeskkonda, kus hakkamasaamiseks on eesti keele oskus vältimatu.
Fakt on see, et täielikult eestikeelsele haridusele alates lasteaiast pole veel üle mindud.
On üldteada fakt, et kõige parem ja kiirem võõrkeele õppimise meetod on vastavas keelekeskkonnas elamine, sellises olukorras hakkab võõrkeel kiiresti, justkui iseenesest külge, eriti arvestades seda, et tänapäeval on igal inimesel taskus nutitelefon, milles rakenduv Google Translate või mõni muu tõlkeprogramm toimib lisaks tõlkimisele väga hea keeleõppe programmina. Eesti riik peaks selles osas venelasi aitama ja looma keskkonna, kus ilma eesti keele oskuseta on tunduvalt keerulisem hakkama saada kui täna. See tekitaks tugeva motivatsiooni eesti keele õppimiseks ja lõpptulemusena hüppelise eesti keele oskuse kasvu.
Kolmandaks on see juriidiline probleem. Kui põhiseaduses on kirjas, et Eesti riigikeel on eesti keel, aga tegelikkuses on de facto ka vene keel riigikeel, tähendab see seda, et Eesti põhiseadus ei toimi. Kui Eesti on õigusriik, mille kõigi seaduste aluseks on põhiseadus, on lubamatu olukord, kus mingis osas põhiseadus ei toimi.
Nende kõigi probleemide lahendus on lihtne.
Tuleb vastu võtta keeleseaduse rakendusaktid, mille täitmise kontrollimine on lihtne. Seaduse rakendusaktis peaks olema kirjas üldpõhimõte, et Eesti maksumaksjate rahastatavates valdkondades ei tohi kasutada maksumaksjate raha venekeelse kommunikatsiooni rahastamiseks. Ja sellest tulenevalt keelaks seadus ka vastavatele töötajatele vene keele oskuse nõude esitamise. See tähendaks, et ära jääks nii riigi- kui kohalike omavalitsuste tasemel kõigi veebilehtede, trükiste, klienditeeninduse, PR-tegevuse jm venekeelse sisu rahastamine. Ja loomulikult puudutaks see kõiki riigieelarve kaudu rahastatavaid struktuure, st ameteid, sihtasutusi, erakondi, äriühinguid jne. Inglise keel on, erinevalt vene keelest, rahvusvahelise suhtluse keel ja seda keelt rakendusakti sisu ei puudutaks.
Kirjeldatud seadusemuudatuse elluviimisega saavutame kolm eesmärki samal ajal: tekib kulude kokkuhoid, paraneb eesti keele oskus venekeelsete inimeste seas ja eesti keel hakkab ka de facto toimima ainukese riigikeelena
Ma ei viitsi seda dummi enam taguda! Pole siin vaja eesti keelt ja asi selge!
Minu arust vene keele oskuse nõude riigiasutuses võiks põhiseadusvastaseks kuulutada.
Olles põline Tallinna elanik ning viibinud mõned aastad ka natuke naabervallas, kui oli vaja maakonnabussidega sõita… mul on tõsiselt kõri auguni juba sellest vene keelest. Just viimase 2a jooksul annab see kuidagi eriti tunda. Ainult Elroni rongis saab eesti keelega hakkama, muudes ühistranspordi valikutes tuleb alati vene keelt kasutada, et midagi aru saada. Prismas, Maximas jne vene keel, esimese asjana kohe vene keel ja siis kui räägin eesti keeles, siis kostub “Tere” ka lõpuks ära. Bussipeatuses, linna peal abi küsimine, venelane alustab automaatselt vene keeles vestlust ja kui ütlesin, et ei räägi vene keelt, kuid nägin et vanamees suutis vaevu nelikümmend öelda eesti keeles, siis lõpuks andsin alla ja nõustasin teda bussipeatusete jms osas vene keeles. Ja töökuulutuses on vene keele nõue? Fantastiline tõesti.
Kahjuks see teema ajab mul tõsiselt vee keema. Vahel mul viskab tõsiselt kopa ette, korra jala koduuksest välja astud ja kohe kuuled vene keelt päev läbi. Nali naljaks, varsti ongi tunne, et olen turist omaenda riigis.
4 comments
Põhiseaduses on kirjas, et Eesti riigikeel on eesti keel.
Me kõik teame, et põhiseaduses on kirjas, et Eesti riigikeel on eesti keel ja juriidiliselt (de jure) ongi nii. Aga faktiliselt (de facto) on Eestis ka teine riigikeel – Eestit 50 aastat okupeerinud ja praegu Ukrainas inimesi tapva ja võõraid territooriume vallutada püüdva riigi Venemaa riigikeel, kirjutab ettevõtja Peep Kuld.
Faktid, mis tõendavad, et Eesti riigikeel on lisaks eesti keelele ka vene keel, on ilmselged.
Riigiasutustega suheldes on kodanikel võimalik ilma igasuguste probleemideta hakkama saada ainult vene keele abil. Selle saavutamiseks teeb Eesti riik pingutusi, nõudes paljudelt riigitöötajatelt vene keele oskust.
Näiteks hiljuti levis sotsiaalmeedias info selle kohta, et töötukassa ei võta tööle sotsiaaltöö magistrikraadiga inimest, sest ta ei oska vene keelt. Riigiametite puhul on normaalne, et töötajatelt nõutakse riigikeele oskust. Kui aga nõutakse võõrriigi riigikeele oskust, ongi see de facto võõra riigi riigikeele tunnistamine Eesti riigikeeleks. See pole ainult töötukassa probleem, vaid ka paljude omavalitsuste ja riigiasutuste probleem.
Ajakirjanduses oli juttu sellest, et eesti arstid ei saa Eestis töötada ja otsivad tööd välismaal, sest Eestis peaks suure osa patsientidega justkui rääkima vene keeles. See on absurdne, et Eesti riik kulutab raha ja õpetab välja kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste ja paneb arstid olukorda, kus nad on sunnitud Eestist lahkuma. Oma haigusest rääkimine muus keeles kui Eesti riigikeel on patsiendi probleem, mitte arsti probleem. Riigikeelt mitteoskav patsient peaks ise palkama endale tõlgi või vähemalt õppima kasutama imelist tarkvararakendust Google Translate, mis on tasuta kõigile kättesaadav ja mida iga koolilaps oskab kasutada.
Hiljuti levis sotsiaalmeedias info selle kohta, et töötukassa ei võta tööle sotsiaaltöö magistrikraadiga inimest, sest ta ei oska vene keelt.
Riigiasutused, erakonnad ja muud riigi finantseeritavad asutused ja ametid kulutavad suurel hulgal maksumaksjate raha, et tegeleda venekeelse kommunikatsiooniga.
Suur osa riigi veebilehti, sh seadused ja muud kommunikatsioonimaterjalid tõlgitakse maksumaksjate kulul vene keelde. Selline raha kulutamine ei ole normaalne. Eesti riik on mõeldud eelkõige riigi kodanikele ja riigi kodanikud peaks oskama riigkeelt (mis tegelikult ei ole vene keel). Kui mõni isik, kellel on vaja riigiga suhelda, ei oska riigikeelt, tuleb appi mainitud rakendus Google Translate või siis on võimalik palgata endale tõlk või õppida eesti keel selgeks.
Riigiametites töötab üle 300 kommunikatsioonispetsialisti avalike suhete alal. See on omaette küsimus, kas ja millistel riigiasutustel peaks üldse olema avalike suhete spetsialistid tööl, aga kui nende kommunikatsioonispetsialisti töökohustuste hulgast eemaldada venekeelne suhtlus, väheneks ilmselt nende kõrgelt tasustatud töötajate töökoormus oluliselt ja enam ei läheks Eesti maksumaksjate maksud võõrriigi keeles suhtluse korraldamiseks.
Kohalikud omavalitsused ja ka erakonnad, mille tuludest moodustab suure osa maksumaksjate raha, tegelevad venekeelsete infomaterjalide- ja ajakirjanduse laadsete väljaannete trükkimise ja levitamisega, mis on absurdne kodanike raha raiskamine.
Suur osa riigi veebilehti, sh seadused ja muud kommunikatsioonimaterjalid tõlgitakse maksumaksjate kulul vene keelde.
Eesti riik annab haridust vene keeles. Jah, tõsi, selle probleemiga on hakatud jõulisemalt tegelema ja poliitilised otsused on tehtud. Kuid fakt on see, et täielikult eestikeelsele haridusele alates lasteaiast pole veel üle mindud.
Võib ju küsida, milles on probleem?
Oleme siiani ju hakkama saanud selles olukorras, kui Eesti teiseks riigikeeleks on de facto vene keel. Sellega seoses on kolm probleemi:
Esiteks on see majanduslik probleem.
See tähendab, et samal ajal, kui riik tegeleb maksude tõstmisega ja kulude kokkuhoiuga, kulutatakse endiselt raha vene keele kui riigikeele käigushoidmisele (kõik need mainitud kulutused kommunikatsioonile, tõlgetele jne).
Teiseks on see julgeoleku- ja keeleõppe probleem.
Praegu Ukrainas kestev Venemaa agressioon on toonud välja faktid, et küll Eestis, kuid Venemaa info- ja propaganda ruumis elavad venelased toetavad Venemaa agressiooni. Need venekeelsed Eesti elanikud ei oska reeglina ühtegi keelt peale vene keele. Peamine põhjus, miks nad eesti keelt ei oska, on motivatsioonipuudus – Eestis saab liiga hästi hakkama ainult vene keelega, pole mingit reaalset põhjust pingutada eesti keele õppimiseks. Ehk Eesti riik on süüdi, et pole tekitanud venelastele keelekeskkonda, kus hakkamasaamiseks on eesti keele oskus vältimatu.
Fakt on see, et täielikult eestikeelsele haridusele alates lasteaiast pole veel üle mindud.
On üldteada fakt, et kõige parem ja kiirem võõrkeele õppimise meetod on vastavas keelekeskkonnas elamine, sellises olukorras hakkab võõrkeel kiiresti, justkui iseenesest külge, eriti arvestades seda, et tänapäeval on igal inimesel taskus nutitelefon, milles rakenduv Google Translate või mõni muu tõlkeprogramm toimib lisaks tõlkimisele väga hea keeleõppe programmina. Eesti riik peaks selles osas venelasi aitama ja looma keskkonna, kus ilma eesti keele oskuseta on tunduvalt keerulisem hakkama saada kui täna. See tekitaks tugeva motivatsiooni eesti keele õppimiseks ja lõpptulemusena hüppelise eesti keele oskuse kasvu.
Kolmandaks on see juriidiline probleem. Kui põhiseaduses on kirjas, et Eesti riigikeel on eesti keel, aga tegelikkuses on de facto ka vene keel riigikeel, tähendab see seda, et Eesti põhiseadus ei toimi. Kui Eesti on õigusriik, mille kõigi seaduste aluseks on põhiseadus, on lubamatu olukord, kus mingis osas põhiseadus ei toimi.
Nende kõigi probleemide lahendus on lihtne.
Tuleb vastu võtta keeleseaduse rakendusaktid, mille täitmise kontrollimine on lihtne. Seaduse rakendusaktis peaks olema kirjas üldpõhimõte, et Eesti maksumaksjate rahastatavates valdkondades ei tohi kasutada maksumaksjate raha venekeelse kommunikatsiooni rahastamiseks. Ja sellest tulenevalt keelaks seadus ka vastavatele töötajatele vene keele oskuse nõude esitamise. See tähendaks, et ära jääks nii riigi- kui kohalike omavalitsuste tasemel kõigi veebilehtede, trükiste, klienditeeninduse, PR-tegevuse jm venekeelse sisu rahastamine. Ja loomulikult puudutaks see kõiki riigieelarve kaudu rahastatavaid struktuure, st ameteid, sihtasutusi, erakondi, äriühinguid jne. Inglise keel on, erinevalt vene keelest, rahvusvahelise suhtluse keel ja seda keelt rakendusakti sisu ei puudutaks.
Kirjeldatud seadusemuudatuse elluviimisega saavutame kolm eesmärki samal ajal: tekib kulude kokkuhoid, paraneb eesti keele oskus venekeelsete inimeste seas ja eesti keel hakkab ka de facto toimima ainukese riigikeelena
Ma ei viitsi seda dummi enam taguda! Pole siin vaja eesti keelt ja asi selge!
Minu arust vene keele oskuse nõude riigiasutuses võiks põhiseadusvastaseks kuulutada.
Olles põline Tallinna elanik ning viibinud mõned aastad ka natuke naabervallas, kui oli vaja maakonnabussidega sõita… mul on tõsiselt kõri auguni juba sellest vene keelest. Just viimase 2a jooksul annab see kuidagi eriti tunda. Ainult Elroni rongis saab eesti keelega hakkama, muudes ühistranspordi valikutes tuleb alati vene keelt kasutada, et midagi aru saada. Prismas, Maximas jne vene keel, esimese asjana kohe vene keel ja siis kui räägin eesti keeles, siis kostub “Tere” ka lõpuks ära. Bussipeatuses, linna peal abi küsimine, venelane alustab automaatselt vene keeles vestlust ja kui ütlesin, et ei räägi vene keelt, kuid nägin et vanamees suutis vaevu nelikümmend öelda eesti keeles, siis lõpuks andsin alla ja nõustasin teda bussipeatusete jms osas vene keeles. Ja töökuulutuses on vene keele nõue? Fantastiline tõesti.
Kahjuks see teema ajab mul tõsiselt vee keema. Vahel mul viskab tõsiselt kopa ette, korra jala koduuksest välja astud ja kohe kuuled vene keelt päev läbi. Nali naljaks, varsti ongi tunne, et olen turist omaenda riigis.