> Noormaa hinnangul peavad valdkonna eest vastutajad lõpuks otsustama, mida on realistlik korda saata ja mida mitte.
Valitsus on püstitanud endale võimatu ülesande selleks, et lahendust mitte leida.
> Ehkki paljud andmed on riigil täna olemas, ei ole nende alusel ega IT-tehniliselt võimalik koguda automaatset infot leibkondade koosseisu ehk kooselavate pereliikmete kohta ning ei ole võimalik saada ülevaadet kõikidest sissetulekutest. Leibkondade sissetulekute piir on mõõdikuna objektiivne, kuid selle miinuseks on nii IT-arenduse ajamahukus ning takistused, mis pole täna kiirelt lahendatavad.
> …
> „Statistikaameti andmetel on rahvastikuregistris üle 20% elukohaandmetest ebatäpsed, omavalitsus peab andmete õigsust kontrollima, kui elukoht erineb registrisse kantust. Puuduvad mainitud andmed leibkondade kohta ja ei ole infokeskkonda, mis sisaldaks kõikide tarbimiskohtade energiaandmed. Paljudel juhtudel teab ainult korteriühistu korterite energiaarveid, sest ühistule laekub koondarve,” lisas Aab.
Tõlge: valitud mõõdik on eksitavalt ebaobjektiivne, ent siiski objektiivne.
Hästi, aga siis tuleks see süsteem luua. See oleks Eesti digivõimalusi arvestades arvestatav samm ning suureks eeskujuks teistele riikidele, kes ägavad samuti suurte energiahindade all.
Kuna süsteemi väljatöötamiseks aega ei ole, siis helikopteri raha kõikidele!
Ka neile kes seda tegelikult ei vajagi ja meie kõigi rahakotist.
Aeg võibolla jalad perse alt välja võtta siis
Jääb absoluutselt arusaamatuks milles täpselt probleem seisneb. Ühest otsast saab võtta palgaandmed, need on riigil juba kõik olemas. Teisest otsast saab kõigilt elektrimüüjatelt välja küsida kui suur iga aadressi elektriarve on. Rahvastikuregistriga ristlõige ja ongi käes kellel on toetust vaja. Kui 20% registri andmetest on ebatäpsed siis vähemalt 80% inimestest saab ju ikkagi vastavalt vajadusele abi.
Lugesin artiklit ka:
> Andmekaitse reeglite tõttu ei tohi energiafirmad ilma inimese kirjaliku nõusolekuta sissetulekuandmeid töödelda.
Sissetulekuandmeid võib teada riik, energiafirma saadab riigile arve andmed ja riik energiafirmale vastu, palju arvelt toetusena maha läheb.
Jaak Aab:
> „Ka jõuavad maksuametile mitmed inimeste sissetulekud alles aastatulu deklaratsiooniga (nt üüritulud, dividendid, välismaalt teenitud tulud, pension või muud tasud), jooksval kuul neid ei deklareerita),”
Alustada tuleks mingi lihtsama skeemiga, ning kasutada eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmeid.
Need, kes saavad üüritulu, dividende, välismaalt teenitud tulu jne., saaksid eraldi taodelda, kui kõigi teiste klientide vajadused saaksid kiiremini automaatikaga rahuldatud.
6 comments
> Noormaa hinnangul peavad valdkonna eest vastutajad lõpuks otsustama, mida on realistlik korda saata ja mida mitte.
Valitsus on püstitanud endale võimatu ülesande selleks, et lahendust mitte leida.
> Ehkki paljud andmed on riigil täna olemas, ei ole nende alusel ega IT-tehniliselt võimalik koguda automaatset infot leibkondade koosseisu ehk kooselavate pereliikmete kohta ning ei ole võimalik saada ülevaadet kõikidest sissetulekutest. Leibkondade sissetulekute piir on mõõdikuna objektiivne, kuid selle miinuseks on nii IT-arenduse ajamahukus ning takistused, mis pole täna kiirelt lahendatavad.
> …
> „Statistikaameti andmetel on rahvastikuregistris üle 20% elukohaandmetest ebatäpsed, omavalitsus peab andmete õigsust kontrollima, kui elukoht erineb registrisse kantust. Puuduvad mainitud andmed leibkondade kohta ja ei ole infokeskkonda, mis sisaldaks kõikide tarbimiskohtade energiaandmed. Paljudel juhtudel teab ainult korteriühistu korterite energiaarveid, sest ühistule laekub koondarve,” lisas Aab.
Tõlge: valitud mõõdik on eksitavalt ebaobjektiivne, ent siiski objektiivne.
Hästi, aga siis tuleks see süsteem luua. See oleks Eesti digivõimalusi arvestades arvestatav samm ning suureks eeskujuks teistele riikidele, kes ägavad samuti suurte energiahindade all.
Kuna süsteemi väljatöötamiseks aega ei ole, siis helikopteri raha kõikidele!
Ka neile kes seda tegelikult ei vajagi ja meie kõigi rahakotist.
Aeg võibolla jalad perse alt välja võtta siis
Jääb absoluutselt arusaamatuks milles täpselt probleem seisneb. Ühest otsast saab võtta palgaandmed, need on riigil juba kõik olemas. Teisest otsast saab kõigilt elektrimüüjatelt välja küsida kui suur iga aadressi elektriarve on. Rahvastikuregistriga ristlõige ja ongi käes kellel on toetust vaja. Kui 20% registri andmetest on ebatäpsed siis vähemalt 80% inimestest saab ju ikkagi vastavalt vajadusele abi.
Lugesin artiklit ka:
> Andmekaitse reeglite tõttu ei tohi energiafirmad ilma inimese kirjaliku nõusolekuta sissetulekuandmeid töödelda.
Sissetulekuandmeid võib teada riik, energiafirma saadab riigile arve andmed ja riik energiafirmale vastu, palju arvelt toetusena maha läheb.
Jaak Aab:
> „Ka jõuavad maksuametile mitmed inimeste sissetulekud alles aastatulu deklaratsiooniga (nt üüritulud, dividendid, välismaalt teenitud tulud, pension või muud tasud), jooksval kuul neid ei deklareerita),”
Alustada tuleks mingi lihtsama skeemiga, ning kasutada eelmise aasta tuludeklaratsiooni andmeid.
Need, kes saavad üüritulu, dividende, välismaalt teenitud tulu jne., saaksid eraldi taodelda, kui kõigi teiste klientide vajadused saaksid kiiremini automaatikaga rahuldatud.