>Kui 2021. aastal viidi siit Kõrgõzstani kaupa 280 000 euro väärtuses, siis tänavu kümne kuuga juba 64 miljoni euro eest. Vähem kui kahe aastaga kasv 228 korda.

Ei no siin pole midagi kahtlast /s

by Jyrarrac

4 comments
  1. Airbusi satelliidifoto mullu aprillist. Muuga sadama kinnisel alal ühe erafirma lao ees on selgelt märgata kaheksat massiivset kilesse mässitud kasti.

    Neis peituv kaup on väga eriline. Seal seisavad Saksamaal toodetud ülitäpsed metallitöötluspingid, igaüks hinnaga umbes kaks miljonit eurot. Seitsmemeetrised kolossid on võimelised lõikama pirakat metalltoorikut korraga viie nurga alt, eksides sealjuures vähem kui kümnendiku juuksekarva võrra. Tahad – treid reisirongile vaguniratta, tahad – toodad varuosi hävitajale SU-34.

    Juba 10 aastat – Krimmi annekteerimise algusest – nõuab Euroopa Liit selliste metallitöötluspinkide itta eksportijatelt eriluba. Mullu kevadel keelustati aga nende Venemaale vedamine sanktsioonidega sootuks. Isegi nende transiit sealtkaudu on keelatud, et masinaid poolel teel vargsi maha ei tõstetaks.

    Ja põhjusega: neid ihaleb Putini sõjamasin, mis saaks Lääne kvaliteetse tehnika abil treida mikromeetri täpsusega varuosi näiteks oma hävitajatele Suhhoi, kopteritele MiG või tankidele T-72 ja T-90.

    Muugal seisvate masinate väljaveo Venemaale Saksa toll juba korra keelas. Nüüd on 20 miljonit eurot väärt ja 300 tonni kaaluv tehnika Eestis ja tahab – üllatus-üllatus – Kõrgõzstani pääseda.

    Niidid algavad Moskvast

    Kümmekonnast selle loo tarbeks rääkinud allikast mõned raputavad endalt vastutust maha, mõned kalduvad konkreetseid vastuseid vältida püüdes rääkima linnukeeles. Tollialune kaup pole avalik jututeema – seda kaitsevad kiivalt seadused ja traataiad.

    Selge on, et selliseid masinaid riiulile ei toodeta. Tellimused nende saamiseks tuleb sisse anda aastaid ette.

    Ekspressil õnnestub välja selgitada, et Muugal seisvad masinad tellis Saksamaalt Moskva ettevõte JSC „ITS“.

    Firmanime akronüüm – eesti keeles „innovatsioonitehnoloogiad ja lahendused“ – on iseäranis tabav, kui arvestada, et oma leiva teenivad nad Lääne tipptehnoloogia impordist Venemaale.

    ITSi kodulehte avades vaatab sealt vastu pilt pilvitus taevas tuiskavast lennukist. Esimesel real kinnitab firma, et teenindab Vene lennukitööstust, kolmandal slaidil aga, et siht on „taasvarustada kodumaised ettevõtted moodsa tehnikaga“.

    Nad vahendavad kõike Siemensi masinatarkvarast kuni Prantsuse metallipresside ja laseriteni. Aastad 2019–2022 olid firmale rahaliselt ajaloo kõige edukamad – käive kahekordistus, kasumiks kogunesid miljonid eurod.

    Idanaabri hankeregistritest selgub, et ITSi viie enim maksnud suurkliendi hulgas on näiteks lennukitootja MiG ja selle emafirma Suhhoi. Aga ka Vene Föderatsiooni Tööstus- ja Kaubandusministeerium. Või siis Krõlovi- ja Tupolevi-nimelised ülikoolid ja arendusinstituudid, kus tegeletakse tuumateadusega või töötatakse välja allveelaevu.

    Kelle jaoks Kremenskov peened metallilõikurid Venemaale tellis, pole teada. Küll aga on kindel, et masinaid ta kätte ei saanud.

    Niipea kui lõikurid Edela-Saksamaal 2022. aastal tootmisliinilit maha tõsteti, keelas Saksa toll nende Venemaale saatmise ära. Putini sõjamasin laastas Ukrainat ja Euroopa Liit oli otsustanud sellele mitte kaasa aidata. 20 miljoni eurone tellimus oli ühtäkki Euroopas lõksus. Masinad, igaüks sama väärtuslik kui väiksem maja Tallinna südalinnas, tiksusid tühja ja kaotasid iga päev raha.

    1/2

  2. Kui masinate hinnaks ongi nüüd 14000 siis võiks nad 28000 tükist Ukrainale maha müüa. Nende toodangu eksport venemaale on igati teretulnud.

Leave a Reply