No shit! Aga kuna spekuldandid tegid nii suur lobitööd oleme me olukorras kus saame rusikaga fistigut iga päevaselt
See kõlab küll hästi, aga mismoodi me seda teeksime? Hävitaksime kliimat põlevkiviga või ajaks eelarve tasakaalu sassi tuumajaama projektiga? Sorri, aga kliima ja eelarve on tähtsamad, kui mingi julgeolek.
Aga näed, tuli Jüri võimule ja hakkas raha jagama ning ei teinud ühtainsamatki energiatootmise otsust. Viimati tegime midagi tõsiseltvõetavat Andrus Ansipi ajal.
​
Ja need otsused mida Kaja Kallas teeb ja on juba teinud valmivad alles paari aasta pärast. Naudime täna oma viimase 6-10a jooksul tehtud otsuste vilju. Ja noh, Kaja tehtud otsused saavad täiel mahul valmis ka vist alles 2030, niiet neid me veel nautida ei saa. Isegi, kui me oleme järgmisel kümnendil energia eksportriik, täna lihtinimene seda isegi ei mõista ega oska oodata.
> Kuna puidu põletamisel õhku paisatava CO2 kogus loetakse poliitilise otsusena nulliks, tuleb sealt suurim osa aruannetes näidatud CO2 heitmete vähenemisest. Uus kasvav mets seob 80–100 aasta jooksul suure osa praegusest puidu CO2 saastest. Tõenäoliselt 30–50 aasta pärast põlevkivi ei kasutata ja saaste seisukohast ei ole puidu eelis põlevkivi ees väga suur.
See energeetik on ilmselt võhik kiire ja aeglase süsinikuringe olemuse osas.
Eesti tehnokraatidele nii tüüpiline, alates Raukasest ja Endel Lippmaast.
> Juhul kui suure juhitava elektritootmisvõimsuse kõrval on kaugküttevõrk, millele ON vaba juurdepääs kõigil odava soojuse pakkujatel, saab põletamiselektri tootmisest üle jäävat jääksoojust seal kasutada. See on kaugküttevõrgule vaba juurdepääsu, mitte elektritootmise probleem.
> Eestis on kaugküttevõrk monopoolne ja teised isikud ei saa sinna tarnida üle jäävat odavamat jääksoojust. Ka kaugküttes (nii nagu teistes energiavõrkudes) tuleks lahutada soojuse tootmine, mis toimub vabaturul, võrgutegevusest kui loomulikust monopolist.
> Loodud on lapsik müüt, nagu oleks tõhus toota elektrit kaugküttekatlamajas, kuna jääksoojust saab kasutada kaugküttevõrgus.
Kui see on tõsi, siis näib see osa jutust mõistlik.
> Ülepakkumise tingimustes nullilähedased hinnad on kahjulikud nii tootjale kui tarbijale. Püsikulud lihtsalt nihkuvad teistele perioodidele ja põhjustavad seal ülemäärast hinnatõusu.
Sellega ei saa nõustuda.
> Turuga tuleks liita uus tarbimisliik – odava hinnaga juhusliku kõikuva koormuse tarbimine.
Jah, miks mitte.
> Elektritarbija hinnale lisatava taastuvenergia tasu kaudu üksikute elektri tootmisviiside doteerimine ei ole mõistlik ega jätkusuutlik. Sisult on see elektri maksustamine, mille abil doteerida väiksemat osa (taastuvenergiaks nimetatud) tootjatest. Teiste oma tootjate suhtes on see ebavõrdne kohtlemine.
CO2 heitmetonni kogukulud inimkonnale ja loodusele võivad tõenäosuslikult olla ka lõpmata suured, mis tähendab et ka kaalutud keskmine tuleks lõpmata kõrge.
Ebavõrdselt on tegelikult toetatud just fossiilenergeetikat ja tuumaenergeetikat, palju vähem taastuvenergeetikat.
Taastuvenergeetika mastaabiefekt on senini olnud positiivne, tuumanergeetikal ja fossiilenergeetikal on mastaabiefekt negatiivne.
> Päikeseelektri toetustele piiranguid pole seatud, kuid talvekuudel päikeseelektrit peaaegu pole. Analüüsides 30 kõige päikeselisema päeva tunniandmeid, selgub, et 1500 MW ülekandevõrku töötavaid päikeseparke ei suuda läbi salvestamise katta isegi ööpäeva tarbimist. Päikeseparkide võimsuse kasv üle 1500 MW tundub ebareaalne, kuna 1500 MW on suvisest tunni tipptarbimisest juba oluliselt suurem.
Meie kõrgestiharitud energeetik tahab meid hanitada Achilleuse ja kilpkonna võidujooksu metafooriga, mida käsitletakse põhikooli klassides.
> Kuid päikesepaneelide kasutusiga on 15–20 aastat. Vanuse kasvades hakkab võimsus oluliselt vähenema ja paneelid tuleb välja vahetada.
On 50+ aastat vähemalt 70-80% algse võimsuse tasemel. Antakse isegi garantii 25 aastaks, aga meie energeetik pole sellest kuulnudki.
PS. Põletada saab ka taastuvenergia abil toodetud gaasi, mis on fossiilenergiavaba ning tuumaenergiavaba.
> Kõige energiakulukam ja väikseima kasuteguriga elektri salvestamine on läbi vesinikuenergeetika, kus kasuliku energiana saab tagasi maksimaalselt 35–40 protsenti. Seetõttu on vesinik kui salvestamise viis sobimatu võrguelektri varustuskindluse tagamiseks.
Ei ole sobimatu. 3x ületootmine tagaks sobivuse. Aga see on juba kõrgem matemaatika.
Toodetud gaasi saaks salvestada gaasivõrgus ning Lätis juba olemasolevates maa-alustes gaasihoidlates. Vajadusel võib gaasi hoiustada ka hüdraadina merepõhjas hoidlates.
> Lahendus on lihtne ja loogiline. Kehtestada alaline lisahind elektrile, millest toetatakse alaliselt (vähemalt 40–50 aastat) põletamisvaba elektri tootmist ja salvestamist ulatuses, et oleks tagatud investeeringu tasuvus ka siis, kui võrku müüdava elektri hind on madal.
Mina sõnastaksin teisiti – riigid peaksid ostma salvestusteenust.
Mina hoiaks kõik need vanad ja pahad põlevkivi jaamad seni töös kuni pole põhjamaa kliimale sobivat usaldusväärset alternatiivi loodud (tuumajaam?)
Seda peaks tegema 1-3 kuud talvel. Muu aeg saame juba taastuvaga hakkama. Hiljem tulevad ka energiasalvestid, siis see ka aitab. Peaks merevee pealt töötama, ma eeldan et seal jää pole probleem 🙂
Küll Auvere elektrijaam meid aitab. Toidab kogu Eesti ära.
6 comments
No shit! Aga kuna spekuldandid tegid nii suur lobitööd oleme me olukorras kus saame rusikaga fistigut iga päevaselt
See kõlab küll hästi, aga mismoodi me seda teeksime? Hävitaksime kliimat põlevkiviga või ajaks eelarve tasakaalu sassi tuumajaama projektiga? Sorri, aga kliima ja eelarve on tähtsamad, kui mingi julgeolek.
Aga näed, tuli Jüri võimule ja hakkas raha jagama ning ei teinud ühtainsamatki energiatootmise otsust. Viimati tegime midagi tõsiseltvõetavat Andrus Ansipi ajal.
​
Ja need otsused mida Kaja Kallas teeb ja on juba teinud valmivad alles paari aasta pärast. Naudime täna oma viimase 6-10a jooksul tehtud otsuste vilju. Ja noh, Kaja tehtud otsused saavad täiel mahul valmis ka vist alles 2030, niiet neid me veel nautida ei saa. Isegi, kui me oleme järgmisel kümnendil energia eksportriik, täna lihtinimene seda isegi ei mõista ega oska oodata.
> Kuna puidu põletamisel õhku paisatava CO2 kogus loetakse poliitilise otsusena nulliks, tuleb sealt suurim osa aruannetes näidatud CO2 heitmete vähenemisest. Uus kasvav mets seob 80–100 aasta jooksul suure osa praegusest puidu CO2 saastest. Tõenäoliselt 30–50 aasta pärast põlevkivi ei kasutata ja saaste seisukohast ei ole puidu eelis põlevkivi ees väga suur.
See energeetik on ilmselt võhik kiire ja aeglase süsinikuringe olemuse osas.
Eesti tehnokraatidele nii tüüpiline, alates Raukasest ja Endel Lippmaast.
> Juhul kui suure juhitava elektritootmisvõimsuse kõrval on kaugküttevõrk, millele ON vaba juurdepääs kõigil odava soojuse pakkujatel, saab põletamiselektri tootmisest üle jäävat jääksoojust seal kasutada. See on kaugküttevõrgule vaba juurdepääsu, mitte elektritootmise probleem.
> Eestis on kaugküttevõrk monopoolne ja teised isikud ei saa sinna tarnida üle jäävat odavamat jääksoojust. Ka kaugküttes (nii nagu teistes energiavõrkudes) tuleks lahutada soojuse tootmine, mis toimub vabaturul, võrgutegevusest kui loomulikust monopolist.
> Loodud on lapsik müüt, nagu oleks tõhus toota elektrit kaugküttekatlamajas, kuna jääksoojust saab kasutada kaugküttevõrgus.
Kui see on tõsi, siis näib see osa jutust mõistlik.
> Ülepakkumise tingimustes nullilähedased hinnad on kahjulikud nii tootjale kui tarbijale. Püsikulud lihtsalt nihkuvad teistele perioodidele ja põhjustavad seal ülemäärast hinnatõusu.
Sellega ei saa nõustuda.
> Turuga tuleks liita uus tarbimisliik – odava hinnaga juhusliku kõikuva koormuse tarbimine.
Jah, miks mitte.
> Elektritarbija hinnale lisatava taastuvenergia tasu kaudu üksikute elektri tootmisviiside doteerimine ei ole mõistlik ega jätkusuutlik. Sisult on see elektri maksustamine, mille abil doteerida väiksemat osa (taastuvenergiaks nimetatud) tootjatest. Teiste oma tootjate suhtes on see ebavõrdne kohtlemine.
CO2 heitmetonni kogukulud inimkonnale ja loodusele võivad tõenäosuslikult olla ka lõpmata suured, mis tähendab et ka kaalutud keskmine tuleks lõpmata kõrge.
Ebavõrdselt on tegelikult toetatud just fossiilenergeetikat ja tuumaenergeetikat, palju vähem taastuvenergeetikat.
Taastuvenergeetika mastaabiefekt on senini olnud positiivne, tuumanergeetikal ja fossiilenergeetikal on mastaabiefekt negatiivne.
> Päikeseelektri toetustele piiranguid pole seatud, kuid talvekuudel päikeseelektrit peaaegu pole. Analüüsides 30 kõige päikeselisema päeva tunniandmeid, selgub, et 1500 MW ülekandevõrku töötavaid päikeseparke ei suuda läbi salvestamise katta isegi ööpäeva tarbimist. Päikeseparkide võimsuse kasv üle 1500 MW tundub ebareaalne, kuna 1500 MW on suvisest tunni tipptarbimisest juba oluliselt suurem.
Eesti energeetik näitab jälle oma võhiklikkust, eirates ammu teada tuntud teadustulemusi, mis soovitavad taastuvenergeetika abil 3x ületootmist koos salvestusvõimsustega:
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378775312014759
https://cleantechnica.com/70-80-99-9-100-renewables-study-central/
Meie kõrgestiharitud energeetik tahab meid hanitada Achilleuse ja kilpkonna võidujooksu metafooriga, mida käsitletakse põhikooli klassides.
> Kuid päikesepaneelide kasutusiga on 15–20 aastat. Vanuse kasvades hakkab võimsus oluliselt vähenema ja paneelid tuleb välja vahetada.
On 50+ aastat vähemalt 70-80% algse võimsuse tasemel. Antakse isegi garantii 25 aastaks, aga meie energeetik pole sellest kuulnudki.
PS. Põletada saab ka taastuvenergia abil toodetud gaasi, mis on fossiilenergiavaba ning tuumaenergiavaba.
> Kõige energiakulukam ja väikseima kasuteguriga elektri salvestamine on läbi vesinikuenergeetika, kus kasuliku energiana saab tagasi maksimaalselt 35–40 protsenti. Seetõttu on vesinik kui salvestamise viis sobimatu võrguelektri varustuskindluse tagamiseks.
Ei ole sobimatu. 3x ületootmine tagaks sobivuse. Aga see on juba kõrgem matemaatika.
Toodetud gaasi saaks salvestada gaasivõrgus ning Lätis juba olemasolevates maa-alustes gaasihoidlates. Vajadusel võib gaasi hoiustada ka hüdraadina merepõhjas hoidlates.
> Lahendus on lihtne ja loogiline. Kehtestada alaline lisahind elektrile, millest toetatakse alaliselt (vähemalt 40–50 aastat) põletamisvaba elektri tootmist ja salvestamist ulatuses, et oleks tagatud investeeringu tasuvus ka siis, kui võrku müüdava elektri hind on madal.
Mina sõnastaksin teisiti – riigid peaksid ostma salvestusteenust.
Mina hoiaks kõik need vanad ja pahad põlevkivi jaamad seni töös kuni pole põhjamaa kliimale sobivat usaldusväärset alternatiivi loodud (tuumajaam?)
Seda peaks tegema 1-3 kuud talvel. Muu aeg saame juba taastuvaga hakkama. Hiljem tulevad ka energiasalvestid, siis see ka aitab. Peaks merevee pealt töötama, ma eeldan et seal jää pole probleem 🙂
Küll Auvere elektrijaam meid aitab. Toidab kogu Eesti ära.