“Meil on võimekus primitiivsel tasandil saata kuskile piirkonda sõjalaev, millel puudub kaasaegne tippklassi tehnoloogia, et tuvastada veealuseid toiminguid ja diversioone. Me ei räägi ainult sellest, et tuvastada mingi kaabli puruks tegemine lohiseva ankruketiga, vaid sellest, et on vaja tuvastada organiseeritud, hästi ettevalmistatud diversioon, mida on väga raske tuvastada ilma kaasaegset tipptehnoloogiat omamata. Seda tehnoloogiat Eestil ei ole täna. Eestis tuleb see tehnoloogia endale muretseda,” ütles Rahumägi ERR-ile.
“On kaks võimalust Kas riik loob ise uue kaasaegse üksuse mereväe juurde või ta ostab selle sisse. Ehk et eraettevõtjad, kellele kuuluvad need kaablid ja torud, vastutavad selle turvalisuse eest, koguvad informatsiooni ja jälgivad seda. Ja reageerimine igasugustele võimalikele diversioonidele võib siis jääda mereväe peale, kes omab vastavat jõu kasutamise õigust,” märkis Rahumägi.
“Siin tuleb väga tõsiselt mõelda tuleviku peale. Me oleme teinud Eesti riigile
ettepaneku soetada endale taoline võimekus juba siis, kui lasti õhku mõlemad Nord Stream-i gaasijuhtmed. Eesti jaoks on see täiesti uus teema ja traditsiooniliselt ei soovi eestlased mingisuguseid samme astuda enne, kui on juba hädavajalik. Aga tihtipeale on siis juba hilja. Ma ei arva, et täna on väga hilja.
Ma arvan, et täna on viimane hetk hakata sellele mõtlema, sest vaadates kõiki neid viimase aja sündmuseid jääb mulje, et tegemist on ikkagi maailmas täiesti
uuelaadse tegevusega, massilise tegevusega, kus järjest tõmmatakse kaableid puruks, teadlikult ilmselt. Ja siin katsetatakse täiesti selgelt neid piire
ja lääneliitlaste valmisolekut valmisolekut reageerida,” rääkis Rahumägi.
Rahumägi ütles, et kui Eesti ei võta mitte midagi ette, siis avaldab see mõju rahva moraalile ning annab ka väga selge signaali venelastele ja hiinlastele. “See saadab sõnumi nendele, kes üritavad jätta muljet, et tänane maailmakord sellises vormis, nagu ta on olnud viimased 70 kuni 80 aastat, ei kehti ja et kõik on muutunud. Kui Eesti selle muutusega kaasa ei lähe, siis me jääme järgijooksjateks,” sõnas Rahumägi.
Rahumägi kritiseeris patrull-laeva saatmist Estlink 1 turvama
Rahumäe sõnul tuleks merealuse taristu kaitsmist korraldada ilma liigse trummipõrina ja poliitiliste loosungiteta.
“Täna ma lugesin uudist, et Eesti käivitas mingisuguse operatsiooni, saatis laeva kuskile. Sellised kõlavate operatsioonide algatamine ilma sügavamat sisu omamata ainult kutsub venelasi või keda iganes eestlastele kohta kätte näitama sellega, et vaatamata teie laevale, mis on saadetud selle kaabli peale, suudame me vee all ikkagi tegutseda, ilma et te suudaksite seda tuvastada ja oma kaablit kaitsta,” kommenteeris Rahumägi uudist, et kaitsevägi saatis patrull-laeva “Raju” Estlink 1 turvama.
“Selliste poliitiliste loosungite loopimise aeg peaks olema lõplikult läbi ja tuleks võtta ette väga konkreetseid sügavalt läbi kaalutud tehnoloogilisi, juriidilisi ja poliitilisi samme,” sõnas ta.
Ankru kukkumises tekkivat müra on võimalik tuvastada
Selleks, et võimalikku sabotaaži tuvastada ja ennetada, peab Rahumägi sõnul olema veealuse monitooringu võimekus.
“Kui me täna võtame tänast praktikat, kus tavaliselt merelaevad lasevad
oma ankruketi alla koos ankruga, siis täiesti selgelt tekitab see vee all väga märgatavat müra. Kui taoline müra tuvastatakse, on võimalik saata veealused droonid olukorda jälgima, mis seal toimub. Loomulikult tegemist ei ole väga suurte mastaapidega, sest me teame, kus asuvad kaablid, me teame, et need sügavused ei ole väga suured. See protsess ise ei tohiks olla väga keeruline,
arvestades tänaseid tehnoloogilisi võimalusi,” rääkis Rahumägi.
Kui müratekitaja on tuvastatud, saab Rahumägi sõnul reageerida näiteks laeva teekonna tõkestamisega.
“Mis puudutab reageerimisvõimekust, siis see tuleb NATO liikmetel omavahel kokku leppida. Loomulikult on seal väga oluline komponent rahvusvaheline mereõigus. Samas kui on veealuste monitooringutega võimalik kohtu tõendi kõlblikult tõendada seda, et see oli diversiooniakt, siis on ka tänaste seaduste raames võimalik väga jõuliselt reageerida rahvusvahelistes vetes,” ütles Rahumägi.
ERR küsis, kas sellise ressursi rakendamine, et ankru merepõhja kukkumist püsivalt tuvastada ei käi Soome lahte ümbritsevatele riikidele üle jõu ja kas see on üldse realistlik.
“Ma olen meediast lugenud, et kaabli parandamine on 30 kuni 40 miljonit, lisaks muud kulud, mis puudutavad erinevate energiakandjate jaotamist, inimeste moraalilangust või mis iganes, siis see on igal juhul odavam kui nende tagajärgede klattimine hiljem. Rahalises mõttes on see monitoorimine üks kolmandik võib-olla kõige rohkem sellest, mis on selle kaabli parandamine või sellega kaasnev,” rääkis Rahumägi.
“Professionaalne heidutus, mis on kaasaegselt läbi viidud, peaks olema see esimene esimene argument, et selliseid asju ei toimuks ja loomulikult läbi väga läbimõeldud tegutsemine,” lisas ta.
Soome mängib hoopis teises kaalukategoorias
Rahumägi rääkis ka seda, et Soomel on taolistele intsidentidele reageerimiseks olemas palju suurem võimekus kui Eestil.
“Eesti ja Soome mängivad täiesti erinevates kaalukategooriates. Ja põhjus on selles, et Soome merevägi on Külma sõja ajast saadik arvestanud Vene allveelaevadega ja erinevate Vene provokatsioonidega, mis on juhtunud Rootsi rannikul,” ütles Rahumägi
Rahumägi lisas, et soomlastel ei ole tavaks oma tehnoloogiatest ja ettevõtmistest, mis puudutab vastavat tegevust vee all, avalikult rääkida.
“Võib ainult oletada, et soomlastel on välja arendatud päris hea tehnoloogia, mida nad suudavad kasutada mitte ainult ranniku kaitseks, aga ilmselt ka kaablite ja torude kaitsmisel, mille peale nad ilmselt täna mõtlevad. Arvestades, et soomlased võtsid rajalt maha Vene laeva, et seda üle kuulata, siis ilmselt neil oli piisavalt alus selleks, et mitte rikkuda rahvusvahelist seadust. Soomlased ei avalda oma kasutuses olevaid tehnoloogiaid,” rääkis Rahumägi.
Kolmapäeval lülitus avarii tõttu välja Eesti-Soome vaheline alalisvooluühendus Estlink 2. Soome kriminaalpolitsei teatel põhjustas Estlink 2 merekaabli purunemise esialgsel hinnangul arvatavalt Vene varilaevastikku kuuluva naftatankeri Eagle S ankur, mida laeva kinnipidamisel ei õnnestunud leida.