USA võimud ei suuda endiselt California osariigi lõunapiirkonda laastavaid ulatuslikke tulekahjusid ohjeldada. Kohalike tingimustega kursis professori sõnul viis Ühendriikide ajaloo ühe suurema põlenguni paljude halbade asjaolude kokkulangemine. Paraku kuulub nende hulka ka elanikkonna vähene valmidus niivõrd tuleohtlikus keskkonnas elamiseks.
Varasemalt Ameerika Ühendriikide metsateenistuses (United States Forest Service – USFS) teadlasena töötanud Eesti Maaülikooli külalisprofessor John A. Stanturf sõnas, et Los Angelese piirkonna maastikupõlengute tekkimist ei saa selgitada üheainsa teguriga.
“California loodus ja kliima on Eestist ääretult erinevad. Eestlane võiks sobiliku võrdlusena vast ette kujutada Hispaaniat. Californias valitseb vahemereline kliima, suved on kuivad ja palavad ning sademeid esineb eelkõige talvisel ajal,” selgitas Stanturf ERR-ile.
Kui tavaliselt algavad vihmad Californias oktoobrikuus, siis tänavu pole neid endiselt kusagil näha, tõdes professor. See tähendab, et pärast niigi tavatult kuuma ja kuiva suve on pikalt valitsenud ka põuatingimused. “Möödunud talvel tuli jällegi palju vihma, mistõttu oli tänavu ohtralt taimestikku,” sõnas Stanturf. Praeguseks on muutunud see purukuivaks ehk kuiva kütust jagub ohtralt.
Suure osa California looduslikust taimestikust moodustab Stanturfi sõnul chaparral, mis kujutab endast sisuliselt kuivade tingimustega kohastunud igihaljast põõsamaad. Chaparral on mõistagi väga tuleohtlik ning seetõttu on tekkinud piirkonnas tulega hästi kohastunud ja tule poolt kujundatud ökosüsteem.
Kõige selle taustal puhuvad praegu sisemaa kõrbete poolt väga tugevad Santa Ana tuuled. “See on tugev, kuum ja kuiv kõrbetuul, mis kuivatab keskkonda veelgi enam ning aitab tulekahjude puhkudes leekidel väga kiiresti levida. Ainuüksi kõik need looduslikud tegurid loovad juba eeldused väga halvaks tuleaastaks,” märkis Stanturf.
“Kui nüüd lisada sellisesse väga tuleohtlikusse valemisse ka inimesed, tohutu tiheasustus ja vanad eluhooned, mis ehitati enne tuleohutuseeskirju, saamegi tulemuseks praegused väga dramaatilised sündmused,” nentis metsaökoloog.
Vihmade tuleku pika venimise taga näeb Stanturf kliimamuutuse kõrvu. “Mulle tundub, et nii vihma kui ka põua sündmustes esineb aina enam muutlikust. Ma ei väida, et praegused põlengud oleks põhjustatud kliimamuutuse poolt, aga see aitab kindlasti nende tekkimisele kaasa,” arutles professor.
Pikaajalised põuatingimused tähendavad muidugi sedagi, et tuletõrjujatel on kasutuseks vähem vett. Tulekahjuhoiatuse eel asus kohalik linnavõim täitma umbes 7,5 miljoni liitri suuruseid veereservuaare, kuid neist kõiki ei saanud täies ulatuses kasutada ja käsikäes oma kruntidel tule vastu võitlevate inimeste kasvanud veetarbega jäi sellest lihtsalt väheseks.
Kinnisvarahullus tekitab palju küttematerjali
Üks asi, mida eurooplased võib-olla USA kohta nii hästi ei mõista, on ameeriklaste tugevalt juurdunud usk omandiõiguste pühadusse, seda eelkõige kinnisvara puhul, tõi John Stanturf välja. See tähendab ka leebeid regulatsioone või sootuks nende puudumist. “Sa võid inimestele nõu anda, mida oma valdustel teha, aga sa ei sa neid millekski sundida,” tõdes professor.
“Maastikutulekahjudega seotud regulatsioonid on tekkinud alles umbes viimase 20 aasta jooksul. Enne regulatsioone ehitatud majad ei pea nendest kinni pidama. Näiteks tulest laastatud jõukas Pacific Palisadesi piirkonnas on enamus hooneid 40–50 aastat vanad. Neile nõuded ei kehti,” toonitas professor.
Taolised regulatsioonid näevad muu hulgas ette näiteks põõsastiku eemaldamise majade ümbert, loomaks tuletõkkeid. Niisamuti tuleks vältida puust aedu, terrasse ja katusesarikaid. “Inimestele meeldib haljastus enda kodude ümber. Mitte ükski seadus ei sunni neid muudatusi tagantjärgi tegema,” märkis teadlane. Samas on piirkonnas elavate inimeste üldine mentaliteet tuleohutusregulatsioonide suhtes leplikum kui mujal USA-s.
Teise suure probleemina tõi Stanturf välja jõulise kinnisvaralobi, mis muudab hoonestiku tiheduse reguleerimise osariigis väga keeruliseks. “Kuhu vähegi midagi püstitada saab, sinna ka ehitatakse. Tekivad kitsad teede rägastikud, kuhu tuletõrjujatel on väga raske ligi pääseda. Tuli kandub samas hoonelt hoonele väga kergesti,” möönis ta.