Suitsetades paned paned oma südame tervise väga suurde ohtu, sest tubaka tarvitamine põhjustab 40% südame-veresoonkonnahaigustest. Kui suitsetamise lõpetad, teed teene nii südamele kui kogu kehale. Pattude nimekirja kuulub ka alkoholi tarvitamine, mis kahjustab otseselt südamelihast ja suurendab südamepuudulikkuse kujunemise riski. Süstemaatiliselt hinnatud tõendid näitavad, et tervisele ohutut alkoholitarvitamise taset ei ole olemas. Alkohol on lisaks ka kantserogeen, mis suurendab vähemalt seitsme eri vähi riski.
E – Ettenähtud ravi järgimine
Südamehaigusi saab elustiili muutmisega ennetada, kuid mõnikord ainult tervislikust elustiilist ei piisa. Kui teatud riskifaktorite tase jääb kõrgeks ka pärast elustiilimeetmete kasutusele võtmist, võib vajalik olla tablettravi. See puudutab selliseid levinud tervisemuresid nagu kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase. Kolesterooli ja vererõhu kontrollimiseks võtab iga neljas Eesti elanik ravimeid, mis vähendavad oluliselt südameinfarkti ja insuldi riski. Viimastel aastatel on kolesteroolitaset langetavate ravimite ehk statiinide tarvitamise kasv Eestis toonud kaasa väga häid tulemusi – haigestumus ja suremus südamehaigustesse on kindlas languses! Kuid on veel arenguruumi – statiinide kasutus Eestis jääb Põhjamaadele veel ligi neli korda alla, samas kui südamehaiguste esinemissagedus on meil jätkuvalt suurem.
R – Riskitegurite tundmine
Kõige tuntumad südamehaiguste riskifaktorid on suitsetamine, kõrge kolesteroolitase ja vererõhk ning liigne kehakaal. Viimaste aastate jooksul on tänu geeniandmete uurimisele hakanud selguma, et lisaks nendele klassikalistele riskiteguritele mängib oma osa ka geenirisk ning sellega arvestamine võib aidata haigestumist edasi lükata või hoopis ära hoida. Eesti geenivaramu andmetest on teada, et suure geneetilise riskiga inimestel esineb südamehaigusi sagedamini ja need võivad avalduda varem kui inimestel, kellel geenid suurt riski ei näita. Kui oled geenidoonor, saad MinuGeenivaramu portaalist uurida, kui suur on sinu geenirisk haigestuda südame isheemiatõvesse võrreldes rahvastiku keskmisega.
V – Vaimse tervise hoidmine
Oma vaimse tervise eest hoolitsemine on südamega rohkem ja otsesemalt seotud, kui esmalt tunduda võiks. Pikaajaline stress koormab südant, kuna tegu on organismi pingeseisundiga. Südametõbedesse haigestumise riski võivad suurendada ka üksildus ja sotsiaalne isolatsioon. Sellepärast tasub täiesti teadlikult hoida häid suhteid sõprade ja lähedastega ning võtta aega nendega koos olemiseks.
I – Igapäevane mõõdukas füüsiline aktiivsus
Regulaarne liikumine on hea tervise üks alustalasid. See normaliseerib vererõhku, aitab vähendada liigset kehakaalu ja parandab kolesteroolinäitu. Mõõduka intensiivsusega trenni võiks teha 3-5 korda nädalas. Kerget liikumist nagu 15–30 minutit jalutamist või sörkimist, võiks harrastada aga iga päev. Ka juba diagnoositud südamehaigusega inimesed peaksid andma oma kehale sobivat koormust, et taastuda ägedast haigusest või tulla paremini toime kroonilise haigusega.
S – Südamesõbralik toitumine
Tee häid ja mitmekesiseid toiduvalikuid. Uuringud näitavad, et taimse päritoluga toiduained, kalatooted ja madala rasvasisaldusega piimatooted on seotud väiksema haigestumise riskiga. Kuigi eestlased tarbivad palju liha, on soovitatav see asendada paaril korral nädalas kalatoodetega. Söö vähem töödeldud toitusid ning eelista valmistoidule isetehtut.
Saada