Reformierakonna juhitud valitsuste Eesti rahvale vaenulikest otsustest on palju kirjutatud – seetõttu ei peatu neil pikemalt. Vähem vastutust ei lasu aga ka opositsioonil: Isamaal, Keskerakonnal ja EKRE-l.
Alustagem tõsiasjast, et praegune häältejagunemine riigikogus sai võimalikuks vaid seetõttu, et need kolm erakonda kukkusid 2023. aasta valimistel läbi. Selle põrumise juured ulatuvad aga aastatesse 2019–2021, mil oldi ühises valitsuskoalitsioonis. Tagantjärele võib küll kuulda mõne opositsiooniliidri väiteid, et tegemist oli viljaka perioodiga, mil langetati mitmeid kasulikke otsuseid, kuid tegelikkuses keskendus iga erakond oma projektidele ning tõmbas poliitilist «tekki» enda poole. Tulemuseks: olulised otsused jäid tegemata.