Ukraina ülesehitamise mahuks hinnatakse 500 miljardit eurot järgmise kümne aasta peale, mis on hoomamatu summa, aga Eesti ettevõtted juba panustavad sellesse, kõlas Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Praegu Roomas toimuv Ukraina taastamise konverents toob kokku lisaks riikide juhtidele ka ettevõtjad, kes on huvitatud koostööst Ukrainaga, rääkis välisministeeriumi asekantsler arengukoostöös ja majandusdiplomaatia alal Mariin Ratnik.
Eestil on juba mitu aastat olnud fookuses üks regioon konkreetsete projektidega, mida saab laiendada üle Ukraina.
Ratnik märkis, et lisaks füüsilisele abile, nagu näiteks lasteaedade ehitamine ja koolide taastamine, tuleb Ukraina ülesehitamises kaasa ka mõtteviis, milline võiks olla näiteks uus loogika elamuehituses, uus süsteem hariduses, uudne lähenemine ja teadaolevalt töötav lähenemine tervishoius või rehabilitatsioonis.
Eestist on kaasatud 34 ettevõtet, täpsustas asekantsler. Mida Roomas arutatakse, kuuleb pikemalt intervjuust.
Eesti tippametnik: Ukraina ülesehitamisele läheb 500 miljardit eurot
“On see hinnatõus 5%, 10%, 50%, kaks korda … aga see tuleb.”
Mõned ettevõtjad kardavad, et Ukraina sõja lõpuga ootab ees taas mitmekordne hinnatõus, teised usuvad, et nii katastroofiliseks ei saa asi kujuneda. Selgelt tooks aga see superhea uudis ehitusturule pingeid.
Maaülikooli teadlaste loodud uuenduslik puitmoodulhoone “Ukraina maja”, mida saab kokku panna ilma kruvide ja rasketehnikata, jõudis juunis Lvivisse ja püstitati kaheksa päevaga. Projekti keskmes on nutikad ehituslahendused ja keskkonnasääst.
26.–28. juunil analüüsiti Ukrainas Žõtomõri linnas kolme viiekorruselise kortermaja tehnilist seisukorda, suve lõpuks pannakse paika nende renoveerimise ideed.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Soome turule ehitus- ja tööstussektorisse renditööjõud pakkuva OÜ EstEmploy tegevjuht Priit Koik märgib, et sel aastal on nende renditöötajate arv Soomes kasvanud, võrreldes eelmise suvega, umbes paarikümne protsendi võrra.