Ma tõmbaks ümber Harjumaa traataia, et rumalus, ülbus ja lollused mujale ei leviks.
Sorry, aga kui teie koer hammustab mind või minu lapse – saab nuga kohe kaelasse.
Kui omanik koera eest hoolt ei kanna tuleks kohe ära votta loom. Ise ka peaagu sain hammustada mingi sitase nähvitsa käest rattaga sõites. Vedas raisal et jalaga lõugu sodiks ei tagunud
Laupäeval Nelijärvel lasi üks oma täiesti koolitamata koera laste ronimisplatsile, pubi ette 🙂 koer lidus otse mu 2-aastase suunas, thx trauma eest! Ei allunud mitte ühelegi korraldusele.
Kalamajast ei hakka üldse rääkimagi.
ma olen näinud PPA (mitte seotud antud teemaga) postitusi facebookis, kus tekst on umbes sellises stiilis *”muutus liikluskultuuris peab olema ühiskondlik ja iga väiksema rikkumise eest trahvimine kasu ei too”*.
kUI aINulT olEKS minGi MeEtod motiVeERiDa InImesi seAdusT jÄrgiMa?!?!
Ma arvan juba mõnda aega, et mupo töömeetodid on veits tobedad. s.t. mul on mulje, et nad reageerivadki ainult kaebustele ja ei käi patrullimas. Alustades valesti parkimisest ja lõpetades koertega. Alustuseks mingi 100€ trahv sellistele soolata, mingu ja jalutagu seal viimsi kandis või kus neid näha võib.
Sorry, teistes omavalitsustes pole vist midagi teha.
(mupol lisaks veel see komme busse peatada X minutiks kui nad võiks *incognito* sõita ja bussilt maha võtta kui keegi ei valideeri)
Mul pipar kaasas alati, mitte selleks, et reaalselt pihustada, aga siis jääb kogu see omaniku “ta ei hammusta” jutt ära ja reaalselt joostakse oma koera ära viima. Works like a charm
Miks Eestis koerad nii närvihaiged on? Kuskil lõunamaal käies on kõik kohad ilma rihmata koeri täis, ei kakle nad omavahel ega inimestega. Samuti jätab neid täiesti külmaks ilutulestik ja kõik muu mille üle Eesti koera-Karenid vinguvad. Ei usu et nad kõik kuskil korralikult tänaval käitumise koolis on käinud.
Mind hammustas maal külavaheteel ühtede suur ja rõve kuri koer, kes oli maale tulles kaasa võetud. Silma peal ei hoitud, jooksis vabalt tee peal ringi. Sõitsin rattaga ja lihtsalt jooksis järele ja kargas kintsu. Teisi külaelanikke on samuti terroriseerinud. Ja see on selline koht, kust tuleb mööda kõndida, kui tahta kuskile sealt külast minna – kasvõi poodi. Kui pererahvaga ühendust võeti, teatati veel ülbelt “Ise provotseerisite!”. Õnneks rohkem pole seda rõvedat peletist sinna toodud. Ilmselt keegi oleks ta varsti seal maha ka löönud.
Käin koeraga tänaval rihma otsas, pargis lasen ta lahti. Pargis panen rihma otsa näiteks kui vastu tuleb koer, kes liiga elevil vms.
Enamus inimestele väga meeldib mu koer ja ta tihtipeale tahab, et sõbralikud jalutajad talle palli viskaksid. Lastel on ka alati väga lõbus temaga. Ta on küll üsna väike/keskmist kasvu koer – vaevalt, et lapsevanemad oma lapsi XXL Bullyga mängima laseks.
Vahel harva mõni üksik Karen või Ken midagi vaikselt pobiseb aga keda see kotib.
Karistused omanikule olukordades, kus koer ründab kedagi, peaks olema samaväärsed nagu oleks koera omanik ise selle rünnaku toime viinud (v.a. hädakaitse situatsioonid).
Praegu jääb mulje, et kas inimesed absoluutselt ei tea oma koeri, ei tunne oma koeri, või on neil täiesti savi, mis juhtub, sest neile tagajärgi põhimõtteliselt pole.
Ütlen seda koeraomanikuna, kellel iga päev koer kõikjal kaasas.
See on nagu see vend, kes automaksu ei maksa.
Põhimõte ei luba.
11 comments
Ma tõmbaks ümber Harjumaa traataia, et rumalus, ülbus ja lollused mujale ei leviks.
Sorry, aga kui teie koer hammustab mind või minu lapse – saab nuga kohe kaelasse.
Kui omanik koera eest hoolt ei kanna tuleks kohe ära votta loom. Ise ka peaagu sain hammustada mingi sitase nähvitsa käest rattaga sõites. Vedas raisal et jalaga lõugu sodiks ei tagunud
Laupäeval Nelijärvel lasi üks oma täiesti koolitamata koera laste ronimisplatsile, pubi ette 🙂 koer lidus otse mu 2-aastase suunas, thx trauma eest! Ei allunud mitte ühelegi korraldusele.
Kalamajast ei hakka üldse rääkimagi.
ma olen näinud PPA (mitte seotud antud teemaga) postitusi facebookis, kus tekst on umbes sellises stiilis *”muutus liikluskultuuris peab olema ühiskondlik ja iga väiksema rikkumise eest trahvimine kasu ei too”*.
kUI aINulT olEKS minGi MeEtod motiVeERiDa InImesi seAdusT jÄrgiMa?!?!
Ma arvan juba mõnda aega, et mupo töömeetodid on veits tobedad. s.t. mul on mulje, et nad reageerivadki ainult kaebustele ja ei käi patrullimas. Alustades valesti parkimisest ja lõpetades koertega. Alustuseks mingi 100€ trahv sellistele soolata, mingu ja jalutagu seal viimsi kandis või kus neid näha võib.
Sorry, teistes omavalitsustes pole vist midagi teha.
(mupol lisaks veel see komme busse peatada X minutiks kui nad võiks *incognito* sõita ja bussilt maha võtta kui keegi ei valideeri)
Mul pipar kaasas alati, mitte selleks, et reaalselt pihustada, aga siis jääb kogu see omaniku “ta ei hammusta” jutt ära ja reaalselt joostakse oma koera ära viima. Works like a charm
Miks Eestis koerad nii närvihaiged on? Kuskil lõunamaal käies on kõik kohad ilma rihmata koeri täis, ei kakle nad omavahel ega inimestega. Samuti jätab neid täiesti külmaks ilutulestik ja kõik muu mille üle Eesti koera-Karenid vinguvad. Ei usu et nad kõik kuskil korralikult tänaval käitumise koolis on käinud.
Mind hammustas maal külavaheteel ühtede suur ja rõve kuri koer, kes oli maale tulles kaasa võetud. Silma peal ei hoitud, jooksis vabalt tee peal ringi. Sõitsin rattaga ja lihtsalt jooksis järele ja kargas kintsu. Teisi külaelanikke on samuti terroriseerinud. Ja see on selline koht, kust tuleb mööda kõndida, kui tahta kuskile sealt külast minna – kasvõi poodi. Kui pererahvaga ühendust võeti, teatati veel ülbelt “Ise provotseerisite!”. Õnneks rohkem pole seda rõvedat peletist sinna toodud. Ilmselt keegi oleks ta varsti seal maha ka löönud.
Käin koeraga tänaval rihma otsas, pargis lasen ta lahti. Pargis panen rihma otsa näiteks kui vastu tuleb koer, kes liiga elevil vms.
Enamus inimestele väga meeldib mu koer ja ta tihtipeale tahab, et sõbralikud jalutajad talle palli viskaksid. Lastel on ka alati väga lõbus temaga. Ta on küll üsna väike/keskmist kasvu koer – vaevalt, et lapsevanemad oma lapsi XXL Bullyga mängima laseks.
Vahel harva mõni üksik Karen või Ken midagi vaikselt pobiseb aga keda see kotib.
Karistused omanikule olukordades, kus koer ründab kedagi, peaks olema samaväärsed nagu oleks koera omanik ise selle rünnaku toime viinud (v.a. hädakaitse situatsioonid).
Praegu jääb mulje, et kas inimesed absoluutselt ei tea oma koeri, ei tunne oma koeri, või on neil täiesti savi, mis juhtub, sest neile tagajärgi põhimõtteliselt pole.
Ütlen seda koeraomanikuna, kellel iga päev koer kõikjal kaasas.
See on nagu see vend, kes automaksu ei maksa.
Põhimõte ei luba.
Comments are closed.