> Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ei nõustu, et toidu hinna kiire tõusu põhjuseks võiks olla liiga suur hulk kauplusi.
> “Tuleb mõista, et Eestis on palju kaubanduspinda osaliselt seetõttu, et me oleme hajusalt asustatud riik ja inimestel peab ka väikestes kohtades olema ligipääs poele. See tõstab statistiliselt pinda inimese kohta, aga ei tähenda, et meil oleks poode liiga palju. Tegelikult on Eestis tugev konkurents kaubanduses ja see hoiab hindu all pigem selle asemel, et neid üles ajada,” rääkis Peil.
> > Anderson märkis, et **Eestis on praegu 780 toidupoodi** 670 000 ruutmeetri müügipinnaga. **Viimase 12 aastaga on lisandunud 270 poodi** ja 240 000 ruutmeetrit pinda. Müügimaht ja kasumimarginaal on samas langenud.
>
>> Toidukaubandus on Andersoni sõnul mahuäri ja uusi poode avama sunnib just tihenev konkurents.
>
>> “See, mida kaupmees taga ajab, on volüüm. 1- kuni 2-protsendilise turuosaga siin väikses miljoniriigis ei ole sa mingi tegija. Maht on see, mis võimaldab saada kauba ostuhinnale madalamat level-it (taset – toim). Selle nimel iga turul tegutseja pingutab,” ütles Anderson.
Viimase 12 aastaga on lisanunud 50% rohkem toidupoode, samal ajal on inimeste arv kasvanud vaid 4%, aga hindu ta väidetavalt eriti ei mõjuta.
Ei ole vist olukorra paranemist oodata, kui see idiootide kari ei saa isegi probleemi olemusest aru.
Õigus. Hinnatõusu peamine põhjus on kaupmeeste ahnus.
ilmselgelt KAUPMEESTE LIIDU JUHT ei nõustu väidetega justkui nagu kaupmehed oleks midagi valesti teinud või saaks teisiti teha
põrandale sittujate ühingu juht ütleb et põrandasitt ei haise
noh. küll nad varsti poode kinni panevad.
esmalt maapiirkondades muidugi
Nagu see Coopi juht ütles ühes lauses, et poepinna kulu on marginaale võrreldes teiste kuludega ja teises lauses ütles, et suurim kulu on energia peale. Ning ei tema ega intervjueerija ei suutnud 1+1 kokku panna.
Nagu me kõik teame, siis riik pole hindu tõstnud (valitsuse liikmed nii rääkisid ja miks nad peaksid valetama, nad ikkagi meie oma inimesed.), kuna nende tegevusel pole mingit mõju hindadele, kõiges on süüdi need poe töölised , kes prindivad uued hinnad asjadele ja ma loodan, et riik sekkub ja paneb need inimesed vangi.
Riik peaks poed riigistama, kuna see on ainuke viis hinnad alla saada ja ma tahan juba enne poodi minemist teada, et sai maksab alati 0,80 € ja piim 0,60 €, lisaks võiks olla ainult ühte sorti sai, pole rohkem vaja neid, nii säästame kliimat.
Nõustun. Kindlasti on nt Annelinna vaja Lidlit, Mõisavahe Coopi, Eedeni Coopi, Kivilinna Konsumit, Mini Rimit, kahte Selverit, Prismat, A1000-t, Maxima XX, Maxima X x 2…raudselt unustasin midagi. Eestis on iga inimese kohta üks tankla ja üks toidupood.
Lisaks muidugi see, et vahepeal olin vabatahtlik toidupäästja ja see raiskumineva toidu kogus on uskumatu, aga ikka vaja mõne ruutkilomeetri peale suruda 10+ poodi.
Aga üks komponentidest mis tõstab seda paned mitu kokku ja saad korraliku %
Siin on sama pähe määrimi et mis see 2% käbemaksu tõusu on nii väike % kuid kui paned kõik tõusnud maksud kokku siis tuleb täiesti mõjuv %
Võttes aluseks rahvaarvu 1’369’995, siis iga 1756 inimese kohta on üks toidupood ehk tepreetiliselt need inimesed peavad seda ühte poodi üleval pidama.
Nende jutu järgi ei mõjutaks toidu hinda see kui oleks nt 1000 inimese kohta pood? Ühte torti ei saa ju lõputult väiksemateks tükkideks lõigata.
Sirge näoga ajavad sellist pska suust välja?
>Eestis on palju kaubanduspinda osaliselt seetõttu, et me oleme hajusalt asustatud riik ja inimestel peab ka väikestes kohtades olema ligipääs poele.
Eestis on äärmiselt tihedalt poode linnades. Maapiirkondades poode ei ole. Ainult Coop ja natuke Grossi. Väide, et hajusal asustusel oleks mingit seost poodide rohkusega ei kannata küll mingit kriitikat. Poed ei laiene hajusalt asustatud aladele vaid tihenevad tiheasustusaladel.
>Eestis on praegu 780 toidupoodi 670 000 ruutmeetri müügipinnaga. Viimase 12 aastaga on lisandunud 270 poodi ja 240 000 ruutmeetrit pinda.
Kasv 12 aastaaga
Toidupoed 510-lt 780-le, kasv 53%
Müügipind 430 000m^(2-lt) 670 000m^(2) (67ha), kasv 55%
Samas tempos jätkates on
aastaks 2037 eestis 1193 poodi müügipinnaga 104 ha
aastaks 2097 eestis 10 000 poodi müügipinnaga 929 ha
aastaks 2191 eestis 196 263 poodi müügipinnaga 19 971 ha
aastaks 2261 eestis 1 688 792 poodi müügipinnaga 178 670 ha
Ja kõik need on linnades.
Külades, alevites, alevikes ja väikestes linnakestes on endiselt üks Coop.
USAs tehti uuring millest selgus et inflatsiooni peamine põhjus on ettevõtete kasumid ehk varanduslik ebavõrdsus
see ei ole Eestis isegi mitte teemaks kuna on liberaalne koalitsioon hetkel ja kapitalismis seega on kõik positiivne
12 comments
> Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ei nõustu, et toidu hinna kiire tõusu põhjuseks võiks olla liiga suur hulk kauplusi.
> “Tuleb mõista, et Eestis on palju kaubanduspinda osaliselt seetõttu, et me oleme hajusalt asustatud riik ja inimestel peab ka väikestes kohtades olema ligipääs poele. See tõstab statistiliselt pinda inimese kohta, aga ei tähenda, et meil oleks poode liiga palju. Tegelikult on Eestis tugev konkurents kaubanduses ja see hoiab hindu all pigem selle asemel, et neid üles ajada,” rääkis Peil.
> > Anderson märkis, et **Eestis on praegu 780 toidupoodi** 670 000 ruutmeetri müügipinnaga. **Viimase 12 aastaga on lisandunud 270 poodi** ja 240 000 ruutmeetrit pinda. Müügimaht ja kasumimarginaal on samas langenud.
>
>> Toidukaubandus on Andersoni sõnul mahuäri ja uusi poode avama sunnib just tihenev konkurents.
>
>> “See, mida kaupmees taga ajab, on volüüm. 1- kuni 2-protsendilise turuosaga siin väikses miljoniriigis ei ole sa mingi tegija. Maht on see, mis võimaldab saada kauba ostuhinnale madalamat level-it (taset – toim). Selle nimel iga turul tegutseja pingutab,” ütles Anderson.
Viimase 12 aastaga on lisanunud 50% rohkem toidupoode, samal ajal on inimeste arv kasvanud vaid 4%, aga hindu ta väidetavalt eriti ei mõjuta.
Ei ole vist olukorra paranemist oodata, kui see idiootide kari ei saa isegi probleemi olemusest aru.
Õigus. Hinnatõusu peamine põhjus on kaupmeeste ahnus.
ilmselgelt KAUPMEESTE LIIDU JUHT ei nõustu väidetega justkui nagu kaupmehed oleks midagi valesti teinud või saaks teisiti teha
põrandale sittujate ühingu juht ütleb et põrandasitt ei haise
noh. küll nad varsti poode kinni panevad.
esmalt maapiirkondades muidugi
Nagu see Coopi juht ütles ühes lauses, et poepinna kulu on marginaale võrreldes teiste kuludega ja teises lauses ütles, et suurim kulu on energia peale. Ning ei tema ega intervjueerija ei suutnud 1+1 kokku panna.
Nagu me kõik teame, siis riik pole hindu tõstnud (valitsuse liikmed nii rääkisid ja miks nad peaksid valetama, nad ikkagi meie oma inimesed.), kuna nende tegevusel pole mingit mõju hindadele, kõiges on süüdi need poe töölised , kes prindivad uued hinnad asjadele ja ma loodan, et riik sekkub ja paneb need inimesed vangi.
Riik peaks poed riigistama, kuna see on ainuke viis hinnad alla saada ja ma tahan juba enne poodi minemist teada, et sai maksab alati 0,80 € ja piim 0,60 €, lisaks võiks olla ainult ühte sorti sai, pole rohkem vaja neid, nii säästame kliimat.
Nõustun. Kindlasti on nt Annelinna vaja Lidlit, Mõisavahe Coopi, Eedeni Coopi, Kivilinna Konsumit, Mini Rimit, kahte Selverit, Prismat, A1000-t, Maxima XX, Maxima X x 2…raudselt unustasin midagi. Eestis on iga inimese kohta üks tankla ja üks toidupood.
Lisaks muidugi see, et vahepeal olin vabatahtlik toidupäästja ja see raiskumineva toidu kogus on uskumatu, aga ikka vaja mõne ruutkilomeetri peale suruda 10+ poodi.
Aga üks komponentidest mis tõstab seda paned mitu kokku ja saad korraliku %
Siin on sama pähe määrimi et mis see 2% käbemaksu tõusu on nii väike % kuid kui paned kõik tõusnud maksud kokku siis tuleb täiesti mõjuv %
Võttes aluseks rahvaarvu 1’369’995, siis iga 1756 inimese kohta on üks toidupood ehk tepreetiliselt need inimesed peavad seda ühte poodi üleval pidama.
Nende jutu järgi ei mõjutaks toidu hinda see kui oleks nt 1000 inimese kohta pood? Ühte torti ei saa ju lõputult väiksemateks tükkideks lõigata.
Sirge näoga ajavad sellist pska suust välja?
>Eestis on palju kaubanduspinda osaliselt seetõttu, et me oleme hajusalt asustatud riik ja inimestel peab ka väikestes kohtades olema ligipääs poele.
Eestis on äärmiselt tihedalt poode linnades. Maapiirkondades poode ei ole. Ainult Coop ja natuke Grossi. Väide, et hajusal asustusel oleks mingit seost poodide rohkusega ei kannata küll mingit kriitikat. Poed ei laiene hajusalt asustatud aladele vaid tihenevad tiheasustusaladel.
>Eestis on praegu 780 toidupoodi 670 000 ruutmeetri müügipinnaga. Viimase 12 aastaga on lisandunud 270 poodi ja 240 000 ruutmeetrit pinda.
Kasv 12 aastaaga
Toidupoed 510-lt 780-le, kasv 53%
Müügipind 430 000m^(2-lt) 670 000m^(2) (67ha), kasv 55%
Samas tempos jätkates on
aastaks 2037 eestis 1193 poodi müügipinnaga 104 ha
aastaks 2097 eestis 10 000 poodi müügipinnaga 929 ha
aastaks 2191 eestis 196 263 poodi müügipinnaga 19 971 ha
aastaks 2261 eestis 1 688 792 poodi müügipinnaga 178 670 ha
Ja kõik need on linnades.
Külades, alevites, alevikes ja väikestes linnakestes on endiselt üks Coop.
USAs tehti uuring millest selgus et inflatsiooni peamine põhjus on ettevõtete kasumid ehk varanduslik ebavõrdsus
see ei ole Eestis isegi mitte teemaks kuna on liberaalne koalitsioon hetkel ja kapitalismis seega on kõik positiivne
https://groundworkcollaborative.org/news/new-groundwork-report-finds-corporate-profits-driving-more-than-half-of-inflation/#:~:text=From%20April%20to%20September%202023,have%20risen%20by%20just%201%25.
Comments are closed.