Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda tegi valitsusele ettepaneku ühendada Eesti Pank ja finantsinspektsioon, mis säästaks aastas kuni neli miljonit eurot.
Teisipäevasel kohtumisel teatas efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, et Eesti Panga ja finantsinspektsiooni ühendamine tooks tõhusama järelevalve, vähendaks dubleerimist andmete esitamisel ja võimaldaks aastas hoida kokku kuni neli miljonit eurot.
Lisaks saadab nõukoda valitusele ligi 30 pangaliidu ettepanekut, mille hulgas on idee luua ühine andmebaas finantssektori aruandluse lihtsustamiseks ja andmete dubleerimise vältimiseks.
Kõiki Eesti laenuandjaid ja -võtjaid puudutava muudatusena esitatakse valitsusele ettepanek jätkata maksekäsu kiirmenetlusega kui ühe võimalusega, seejuures aga suurendada kontrolli laenu väljaandmise üle ja luua positiivne krediidiregister laenuvõtjate maksevõime kohta.
Idee toetab nõukoja hinnangul mõistlikku laenamist ja hoiab oluliselt kokku kohtumenetlustele kuluvat ressurssi.
Eesti toiduainetööstuse liidu, kaupmeeste liidu ning põllumajandus-tööstuskoja juhid esitasid kohtumisel lahendusettepanekud sektorit koormava bürokraatia vähendamiseks.
Üldine põhimõte peaks liitude esindajate sõnul olema, et Eesti ei tohi oma ettevõtetele kehtestada rangemaid kohustusi, kui seda on Euroopa Liidu miinimumnõuded. Suuremate, muudatusi vajavate teemadena toodi välja ESG regulatsioon, jäätme- ja pakendiseadusega seatud kohustused, raadamisvabade toodete määrus, dubleeriv järelevalve ning ülereguleeritud veeseadus.
Praeguseks on efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale esitatud kokku 584 ettepanekut, millest valitsus toetab 122 ettepanekut, ülejäänud ettepanekuid valitsus lähikuudel veel arutab. Ellu on viidud 17 ettepanekut.
Riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul valmistatakse viimastest mahukamatest, kasvu toetavatest teemadest ette seaduste muudatusi planeeringute tähtaegade lühendamiseks ning kõrgelt kvalifitseeritud välistöötajate elamisloa taotlemise ja töötamise registreerimise kiirendamiseks.
“Väga paljusid Eesti tööandjaid ja töötajaid puudutavana leevendatakse lähikuudel valmivate seadusemuudatustega ka mitmeid tööohutuse nõudeid alates liigsete riskianalüüside esitamise kohustuse kaotamisest kuni kohustuslike koolituste ja tarbetu asjaajamise kehtetuks tunnistamiseni,” lausus riigisekretär.
Kasemets andis nõukojale ülevaate ka neljapäeval valitsuskabineti nõupidamisel arutatavast valitsuse ja ministrite määruse revisjonist, millega plaanitakse täielikult või osaliselt tühistada ligikaudu 15 protsenti kehtivast 4009 määrusest.
Järgmine nõukoja kohtumine on planeeritud 29. septembriks ning siis on kavas lisaks laekunud uute ettepanekute arutamisele vahetada mõtteid Euroopa Komisjoni voliniku Valdis Dombrovskisega.