Eestis kogutakse kokku vaid veerand ostetud väikeelektroonika seadmetest, Euroopa Liit on elektroonikaseadmete kogumise sihtarvuks ette näinud 65 protsenti.
Katkised laadijad, USB-kaablid, röster, föön ja akupangad on vaid mõned näited väikeelektroonikast, mis võib paljudel inimestel sahtlinurgas seista, kuigi enam kasutust ei leia. Kliimaministeeriumi tootjavastutuse ja ohtlike jäätmete valdkonna juhi Piret Otsasoni sõnul näitavad uuringud, et väikeelektroonikat hoitakse kodus ja visatakse lõpuks olmeprügisse.
“Kui me nüüd vaatame segaolmejäätmetes elektroonikajäätmete osakaalu, siis eelmistel aastatel on see olnud 0,9 protsenti, mis tegelikult, kui me võtame segaolmejäätmete tekke, siis ta on ca 3000-6800 tonni. Kui me nüüd saaksime elektroonikajäätmed segaolmest kätte, siis tegelikult meil see kogumise sihtarv oleks väikeelektroonika puhul peaaegu täis,” rääkis Otsason.
Samas saaks väikeelektroonikajäätmeid edukalt taaskäidelda. OÜ Eesti Elektroonikaromu juhi Kaur Kuurme sõnul sisaldavad kõik seadmed ühel või teisel viisil väärtuslikke materjale.
“See süsteem näeb välja selliselt, kus siis seade monteeritakse lahti, et plastik eraldatakse ära, metallosad eraldatakse ära, akud, patareid eraldatakse ja vastavalt suunatakse siis materjalina ringlusesse metallitööstusesse, plastitööstusesse ja nii edasi. See kõik on ressurss, mida on võimalik väärindada. Kõige ebaratsionaalsem on ta lihtsalt olmeprügisse suunata, kus ta läheb prügimäele või põletusse,” selgitas Kuurme.
Otsason lisas, et väikesed seadmed, nagu mobiiltelefonid, sülearvutid, mis segaolmesse ei satu, aga mida kiputakse kodudes hoiustama, siis mida kiiremini need tootjale või müügikohta tagasi jõuaksid, saaks need ka korduskasutusse suunata.
“Aga kui hoiustame neid ca 10 aastat kodudes sahtlites, midagi ei tee, siis nad pärast lähevad jäätmetesse ja enam ei ole võimalik neid ka korduskasutusse võtta,” tõdes Otsason.
Nii Piret Otsason kui ka Kaur Kuurme tõid välja, et palju kogumist ja taaskäitlust jääb teadlikkuse taha. Nad rõhutasid, et elektroonikaseadmeid saab jäätmejaama viia tasuta ja ka suured elektroonikapoed on kohustatud seadmeid vastu võtma.
Sel aastal keskendub väikeelektroonikale ka ülemaailmne maailmakoristuspäev. Kuni 20. septembrini on väikeelektroonika kogumiskastid suuremates poodides. Maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg tõi üheks põhjuseks tarbijate mugavuse.
“Kui jäätmejaam vahetevahel võib olla sellises kohas, kuhu on raskem pääseda ja sinna tuleb spetsiaalselt minna, siis suuremates poodides käib iga inimene üsna mitu korda nädalas ja põhimõte on siis selles, et väikeelektroonikat saab tagasi viia kas kampaanias osalevatesse poodidesse või siis poodidesse, kes müüvad ise elektroonikaseadmeid. Enamasti suuremates poodides on kogumiskastid täiesti olemas,” ütles Saviorg.