Eesti peaminister Kristen Michal sõnas “Aktuaalse kaamera” intervjuus, et Eesti rahaasjad on palju paremas korras kui seda on mitmed kriitikud arvanud. Ühtlasi kinnitas Michal, et Eesti majandus on taastunud.

Kas jõulud on tänavu augustis?

Vaevalt.

Kas tulumaksu tõus jääb ära?

Me arutame seda küll. Päris tõenäoline on.

Kas automaks muudetakse väiksemaks?

Automaksu puhul oleme kokku leppinud praegu koalitsioonis lastega peredele, väikekaubikute ja ka puuetega inimestele soodustuse. See eelnõu on rahandusministeeriumis juba peaaegu valmis ja vist on kooskõlastusringil.

Kas õpetajad, päästjad ja kultuuritöötajad saavad arvestada palgatõusuga?

See on enam kui tõenäoline ja ütlen nii, et lisaks palgatõusule, siis seesama astmeline tulumaks, mille sotsid, Keskerakond ja Isamaa omal ajal tegid – täna maksab iga õpetaja või ajakirjanik 1500 eurot seetõttu rohkem – see kaob 1. jaanuarist 2026.

Kas see 800 miljonit on ühekordne maksutehniline hälve? Teie tekitate ju juurde püsikulu.

Siin on veidi pudru ja kapsad. 800 miljonit on parem selle aasta eelarve. Kui me saatsime eelarve parlamenti, siis me saatsime teadmisega, et see on miinus kolme piires ehk selle kriteeriumi piires, mis Euroopas on lubatud.

Tänane projektsioon on, et defitsiit ehk eelarve miinus jääb umbes miinus ühe protsendi juurde, mis on 800 miljonit väiksem. Ilmselt isegi rohkem. See näitab seda, et majandus on taastunud. Jah, ettevõtete tulumaksu on rohkem laekunud tänu maksumuudatustele, aga ka füüsilise isiku tulumaksu on rohkem laekunud, kuna palgad tõusevad.

Oleme hoidnud majandamiskulusid kokku ja kuludekasv on kontrolli all, investeeringuid on nihutatud. See puudutab seda aastat. Järgmise aasta eelarve sõltubki ju majandusekasvust ja taastumisest ning seda see prognoos näitab. Ei maksa kahte asja sassi ajada. Me oleme teinud rahaasjad korda. Nad on saanud kiiremini riigis korda, kui keegi oleks oodanud ja kriitikud oodanud, aga sellele 800 miljonile ei pretendeeri keegi järgnevatel aastatel.

Kas polnuks lihtsam jätta ära käibemaksutõus?

Ainukene tõus, mis meil ees on ja mida me saame ära jätta on tulumaksutõus ja oleme ausad, et hinnad siiski poodides, kui te võtate kasvõi Postimehe viimase ostukorvi võrdluse, siis ühe ostukorvi vahe on mitukümmend eurot. Käibumaksumäär selles on oluliselt väiksem ja kui tahta, et inimesed saaksid hinnatõusuga paremini toime tulla, on ainukene viis selleks hoolitseda, et inimeste tulud oleksid suuremad. Tulumaksu alandamine aitab kaasa.

Kas teile ei tundu, et oleme nüüd jõudmas olukorda, kus peame võtma laenu, et maksta palku, toetusi ja pensione?

Ei. Rahanduslikult see nii ka ei ole. See defitsiit, mis tuleb ja kasvab on ikkagi ainult kaitsekulude väga kiire kasvuga seotud ja ma meenutan, et selle aasta eelarves, mis on miinus ühe protsendi juurde hinnatud, on meil juba peaaegu kolm ja pool prosenti kaitsekulusid, mida on rohkem kui paljudel teistel riikidel. Kriitikutele olgu öeldud: Eesti riigi rahaasjad on oluliselt paremini korras kui keegi on arvanud.

Kas teile ei tundu, et kui me paneme kokku kolm märksõna – teie reiting, valimised ja rahajagamine, siis võib tunduda, et valijatele raha andmine tõstab lõpuks Reformierakonna reitingut?

Ei tundu. Tõttöelda ei tee me seda reitingu pärast. Kaitsekulutused viis protsenti – seda ei tee keegi reitingu pärast, vaid sellepärast, et Eesti riiki on vaja kaitsta. Selle katteks on vaja meil iga aasta poolteist miljardit rohkem. Selleks on makse vaja ja selleks on vaja laenu võtta, et Eesti iseseisvus püsiks.

Reiting – ütleme nii, et isegi prillidega inimesed ei mäleta hiljem, mis see reiting oli eelmine kuu.