Peep Pahv: suure kaotusega ei kaotanud Eesti turniiri mõistes veel midagi | Arvamus

Ilmselt oli väga vähe neid, kes uskusid, et Eesti korvpallikoondis võiks EM-i avamängus Serbiat võita. Loomulikult ei võitnudki – kahe meeskonna taseme vahe on selleks liiga suur ning see pole fakt, mida peaks häbenema. Serbia on eesotsas Nikola Jokiciga ilmselt praegu vähemalt Euroopa parim korvpallimeeskond.

Seepärast ei saa ka 64:98 kaotusest teha suuri järeldusi. Välja lõid aga samad probleemid, milledest räägiti ka enne turniiri. Vastastel on korvi all võimsad kujud, kuid Eestil napib nende vastu gabariite ja jõudu ning Eestil on probleeme surve all rünnakute käivitamisega.

Kõige ilmekamalt lõi see välja kohe esimesel veerandajal, kui Serbia mängujuht Aleksa Avramovic pani peale tugeva kaitsesurve ning vägevat taset näitasid ka tema meeskonnakaaslased. Eesti ei saanud kuidagi palli korvile lähemale ning esimese kümne minutiga sooritati vaid kaks kahepunktiviset. Mõlemad mööda. Kõik 12 punkti saadi tänu tabavatele kolmestele.

Vajalikud õnnestumised

Hiljem olukord paranes ning kolmeste ja kaheste arv oli mängu lõpuks võrdne. Paraku polnud eestlaste tabavus kuigi hea ning see hoidis skoori madala. Eestlaste möödaläinud visete järel näitas aga Serbia üht oma vägevamat relva – nad jooksid justkui õpiku näitena rünnakule ja lahendasid olukordi näilise kergusega.

Kas aga järgmised vastased näitavad selles elemendis sama taset? Kindlasti mitte. Või kui, siis ehk Türgi.

Tegelikult pole mõtet Serbiast rohkem rääkida. Nõustuma peab aga Sander Raieste arvamusega, et oleks võinud näidata veidike rohkem hambaid ja iseloomu. Aastaid Euroliigas kõrgtaset kogenud mehele käis nii selge kaotus au pihta.

Positiivset oli siiski ka. Eestlased ei lubanud end lõpuni mutta lüüa, vaid võitlesid ja suutsid lõpuks vahet vähendada. See pole tähtsusetu detail, vaid õnnestumised lubavad pea püsti hoida ja annavad reedeseks Lätiga lahinguks valmistumiseks juurde enesekindlust ja optimismi. Sest avamängu suure kaotusega ei kaotatud turniiri mõttes veel midagi. Olulised mängud alles tulevad.

Seda enam, et peo korraldajate lätlaste leerist tõusis korralikult kärsahaisu. Avamängus jäädi Türgile alla 73:93. Türgile kaotamises pole iseenesest midagi kummalist – tegemist on kõrgetasemelistest mängijatest koosneva ning sellest lähtuvalt ka väga head korvpalli mängiva meeskonnaga – kuid sellist sauna, kus korraks kippus vahe juba 30-punktiliseks, ilmselget ei oodatud.

Läti staarid põrusid

Selgelt lõi välja lätlaste suurim nõrkus, ehk kehvapoolne kaitsemäng. Rünnakul püüti skoorida kolmestega, kuid see lõi mängu tasakaalust välja, kohati mängiti aga olukorrad üle, otsides üha uusi sööte jättes headelt kohtadelt viskamata.

Lati alt läksid läbi Läti suurimad staarid. Kristaps Porzingis viskas kümme punkti, kuid seda väga halva tabavusega. Dairis Bertans piirdus kuue silmaga. Turniiri eel küsimusi tekitanud Arturs Zagarsi kohale jäid kahtlused püsima. Teisel veerandajal viskas ta küll 11 punkti järjest, kuid see oli ka kõik. Pärast kolmanda veerandaja keskpaika ta enam vigastuse tõttu platsile ei pääsenud.

Kas Läti ongi nii kahvatu kui avamängus paistis? Kindlasti mitte. Võimalik, et selline algus tegi Eestile karuteene, sest reedel vajab Läti kindlat võitu ning võib vaid ette kujutada, millise näljaga nad meie meeskonna kallale sööstavad.

Türgi jättis seevastu väga hea mulje. Tegemist on hästi tasakaalus, selgete liidritega meeskonnaga. Läti vastu näidatud mängu ja suurepärase tabavusega võiskid nad valmistada peavalu ka Serbiale. Omaette küsimus on muidugi see, kas serblased neile nii palju vabu viskeid pakuvad nagu lätlased.

Türgi poolel hiilgasid NBA-mees Alperen Sengun ja Euroliigas tegijate hulka kuuluvad Shane Larkin ja Cedi Osman. Vägeva mängu tegi ka Türgi liigas palliv Kenan Sipahi. Igatahes sügavust on sellel meeskonnal omajagu.

Kahvatud konkurendid

Eestlaste jaoks mõneti isegi tähtsaim mäng oli aga Tšehhi ja Portugal vaheline heitlus. Mõlemad on meie kaks peamist vastast, kes tuleb alagrupist edasipääsuks alistada. Avavaatuse põhjal tahaks väita, et tegemist pole eestlaste jaoks ületamatute karidega.

EM-i avamängu kohta tuimalt ja korvidevaeselt kulgenud mängu võitis Portugal 62:50. Võidu võtmeks oli igapäevaselt NBA-s palliv tsenter Neemias Queta, kes kogus hea tabavuse juures 23 punkti ja võttis maha 18 lauapalli. Tšehhide pidurdamisel mängisid suurt rolli ka tema neli blokeeringut.

Lõpuks oli Queta efektiivsusnäitaja 39 ning tema platsil oldud ajaga oli Portugal plussis 21 punktiga. Mis aga peamine, Portugali tagamängijad leidsid oma liidri hästi üles – piisas vaid pall kõrgele riputada, kui 211 sentimeetri pikkune vägilane selle kätte sai ja korvi toimetas.

Tšehhid ei leidnud Boston Celticu atleetliku mängumehe vastu rohtu ning selles faktis kõlab ka häirekell eestlaste jaoks. Teadupärast oleme me EM-il vaid ühe tsentriga.

Viimaste aastate liidriteta Riiga tulnud Tšehhil ei kerkinud avamängus keegi esile. Kaitses oldi pehmed ja rünnakul oli raskusi palli korvi saamisega. Vaid 50 punkti räägib iseenda eest. Potentsiaalne liider peaks olema tänavu NBA-s Atlantas korraliku hooaja teinud Vit Krejci, kuid kehva tabavuse juures piirdus ta kümne punktiga. Kui Tšehhi soovib Riiast üldse midagi saada, peab Krejci hakkama liidrile kohaselt meeskonda vedama. See teeks ka kaaslased paremaks.