Eesti idaosas kehtestatud lennupiirangualal ei anta jahimeestele erandit droonide kasutamiseks, et leida jahitavaid metssigu. Jahimeeste sõnul raskendab see metssigade leidmist ja nii küttimisega kiiret reageerimist.
Kaitseväe ettepanekul kehtestati eelmise nädala lõpus Eesti idaosa õhuruumis ajutine lennupiiranguala, et võimaldada tõhusamat õhupiiri rikkumistele reageerimist. Lennupiirang kõrgusega kuni 6000 meetrit on aktiivne kella kaheksast õhtul kuni seitsmeni hommikul, mil ka jahimehed droonide abil metsseajahti sooviksid pidada.
“Hetkel on natuke äraootav seisukoht, mis saab. Metssead teatavasti on öise eluviisiga, kui nad metsa lähevad, siis väga (neid) ei leia. Peaaegu terve Tartumaa on lennukeelu ala sees, vaatame, mis saab edasi. Praegu jahimehed oma lennudroonidega taotlesid luba, ei saanud,” lausus Tartu jahindusklubi tegevjuht Tõnu Peterson.
Jahimehed saavad esitada ka keskkonnaametile ja politsei- ja piirivalveametile (PPA) tellimuse, et vastav ametnik teostaks jahi ajal termodrooniga lennu. Esmaspäevase info põhjal olid nii Tartu jahimeeste selts kui ka keskkonnaamet seisukohal, et tellimuse esitades võiks olla võimalik drooni jahi ajal kasutada.
“Kui on lennupiirangu ala, siis tuleb selleks taotleda luba kaitseväelt seal lendamiseks, ja nagu ma aru saan, siis kaitsevägi on välja öelnud, et nad ei saa lausaliselt seal lendu lubada, aga kindlasti nad kaaluvad juhtumipõhiselt kõiki taotlusi,” ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna.
Kaitseväe sõnul jahimeestele ja keskkonnaametile siiski erandit droonide lennutamiseks ei anta.
“Me ei näe ette erisusi jahimeestele oma droonide lennutamiseks. Kõik erisused, mis kehtivad, need kehtivad kommertslendudele Tartu suunal. Samuti politsei ja piirivalve erilendudele ja meditsiinilendudele, mis saavad alguse nõutavalt Tartus. Need on need ainukesed erisused, mis me hetkel ette näeme,” lausus kolonelleitnant Rauno Leskov.
Samas on Leskovi sõnul vähetõenäoline, et ka PPA-ga koostööd tehes jahimehed erisuse saaksid.
“Kui PPA meile taotluse esitab, siis ilmselt peaks olema oht elule ja tervisele, seda eelkõige inimeste suhtes. Kui me räägime kaudsest ohust, mis jahipidamine ilmselt perspektiivis võiks olla, siis ma ei näe ette, et neid erisusi andma hakataks,” lausus Leskov.
Jahimeeste sõnul raskendab see, et droone kasutada ei saa, metssigade leidmist ja küttimisega kiirelt reageerimist. Seda eriti maisi- ja viljapõldudel. Metssigade jahti jätkatakse droone kasutamata.
“Kindlasti kaitse on hetkel tähtsam kui metssigade otsimine, vaatame päev korraga, kuidas see asi läheb ja laheneb,” ütles Peterson.
Õhuväe sõnul kestab lennupiirang Ida-Eestis tänase teadmise alusel 5. oktoobrini.