Taristuminister Kuldar Leisi sõnul plaanib valitsus seadusemuudatust, mis võimaldaks Saatse saapa ümberehitust takistava keskkonnamõju hindamise ära jätta. Seadusemuudatuse korral saaks ümbersõidu ehitus alata 2026. aastal.
Nädalavahetusel sulges Eesti politsei- ja piirivalveamet Venemaa territooriumi läbiva Värska ja Saatse vahelise maanteel lõigu, sest teele ilmus Venemaa relvastatud üksus.
Saatse saabas on Setomaa vallas asuv maanurk, kus Venemaa territoorium lõikub pikalt Eesti ala sisse, kuid Eestil on luba kasutada ala läbivat teed tingimusel, et sõiduk ei peatu.
Värska-Utilina tee on ainus mustkattega teelõik, mida mööda Saatsesse on võimalik sõita. Alternatiivid on mitmekümne kilomeetri pikkune ring mööda kruusateed või siis sõit läbi kitsa metsatee.
2024. aasta maikuus tegi valitsus otsuse ümbersõidu ehitamiseks ning transpordiamet alustas samal aastal uue lõigu eelprojekteerimisega. 2025. aastaks eraldas valitsus tee ehitamiseks raha.
Ehitus ei saanud aga alata, kuna 2025. aasta mais selgus keskkonnaameti seisukoht viia läbi põhjalik keskkonnamõjude hindamine, sest maastikult leiti kaitset nõudvaid taimi ja muid loodusväärtuseid.
Keskkonnamõju hindamine peaks kava järgi lõppema 2026. aasta augustis, misjärel saab transpordiamet lõpliku teeprojekti koostama hakata.
Taristuminister Kuldar Leis (Reformierakond) rääkis saates “Uudis+” saatejuht Arp Müllerile, et nädalavahetusel toimunud intsident tõstis esile kitsaskohad ning valitsuse liikmed on asunud mitteformaalselt arutama, kuidas probleemi kiiremini lahendada.
Transpordiameti juht Priit Sauk rääkis varasemalt Müllerile, et amet ei saa teed ehitama hakata enne, kui läbi on viidud nõutav keskkonnamõjude hindamine ja saadud keskkonnaalane heakskiit – seda saab muuta vaid poliitilise otsusega.
Leis ütles, et võimalik lahendus on looduskaitsealaste seaduste muutmine, mis võimaldaks riikliku julgeoleku tagamiseks ümbersõidu ehitada.
“Kui praegu käsitlesime Saatse saapa ümbersõitu kui tavalist tee-ehitust, siis nüüd on seisukoht, et läheme seda käsitlema nagu riikliku julgeoleku tagamiseks ehituse loomist, kus ei oleks vaja keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid hinnata, mis tähendaks seda, et riigikogu peaks sellele heaks kiitma,” sõnas taristuminister.
Kui praeguse plaani järgi valmiks tee 2027. aasta sügiseks, siis seadusemuudatuse korral võib see valmida juba 2026. aasta sügiseks, märkis Leis. “Enne on vaja projekteerida ja teha ehitushange, aga aasta pärast on valmis,” lisas ta.
Neljapäeval toimuval valitsuse istungil arutab valitsus ametlikult seadusemuudatust.
“Praegused mitteametlikud konsultatsioonid ministrite vahel on küll väga selgelt ühte meelt, et meil on vaja see teema kiirelt lahendada,” sõnas Leis.
Istungil annab ka politsei- ja piirivalveamet (PPA) ülevaate ohuhinnangust, mille põhjal valitsus analüüsib, kas läbipääs taasavada.
Saatse saapa läbipääsu reguleerib 2003. aastal allkirjastatud protokoll
2003. aasta 20. mail allkirjastasid Eesti ja Venemaa esindajad protokolli, mis reguleerib tegevust Saatse saapa alal.
Dokumendis seisab, et väljakujunenud piirirežiimi tagamiseks lähtutakse “hea tahte põhimõtetest”.
Eraldi punktidena on protokollis välja toodud senised reeglid ala läbimiseks ehk peatumise ja jalgsi liikumise keeld ning tegevus, kui avarii tõttu peab sõiduk peatuma.
PPA kodulehel on ala kohta välja toodud, et territooriumile sisenemisel on paigaldatud vastavasisulised teavitussildid, mis juhivad tähelepanu, et edasi liikumisel sisenetakse Venemaa Föderatsiooni (VF) territooriumile ja sõidukite peatumine ning jalgsi läbikäik ühe kilomeetri ulatuses on keelatud.
PPA edastab, et sõidukid võivad peatumata läbida VF territooriumi ning et transpordivahendiks loetakse mootorratast, mopeedi ja jalgratast (va tõukeratas). Jalgsi ei ole lubatud neid lõike läbida.
Vene piirivalvel on õigus teostada nendel aladel patrulltegevust ja jälgida ülalmainitud tingimuste täitmist, märgib PPA, lisades, et õiguslikult on VF õigus peatada nende riigi territooriumit läbiv sõiduk.
Juhul kui tehnilistel põhjustel tuleb transpordivahend peatada, siis ei tohi autost väljuda ja tuleb viivitamatult teavitada Saatse kordonit ning kuni edasiste korraldusteni oodata autos nende saabumist, märgib PPA.
Saatse saapa probleem on pikalt õhus olnud
Eesti-Venemaa riigipiiri küsimused on olnud õhus alates 1990. aastate algusest.
2005. aastal allkirjastatud lepingus leppisid riigid kokku Saatse saapa kaotamises. Eesti riigikogu ratifitseeris lepingu samal aastal, kuid Venemaa seda tegema ei nõustunud.
2014. aasta 18. veebruaril allkirjastasid tollane Eesti välisminister Urmas Paet ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov järjekordse Eesti-Venemaa piirilepingu, kuid piirileping ei ole senini jõustunud, kuna ei leidnud parlamentidelt ratifitseerimist.