Lugesin siin eilset postitust Pärnu lägaburksi kohta, vaatasin kuu aega tagasi tehtud teemat samuti ning jõudsin küsimuseni – kui tegu on kõigile tuntud sotsiaalkultuuriliselt olulise, mingis mõttes ehk isegi sümboolse toiduga, siis miks seda pole kuskil meie kultuuriliste toitude nimistus?

Kulinaarselt ilmselgelt ei ole tegu millegi erakordsega (kuigi irooniliselt kombel on lägaburger üsna hästi kooskõlas klassikalise taldrikureegliga – 50% salat, 30% valge süsivesik, 20% valk (kui silmad kinni panna ja kotletti mitte liiga tähelepanelikult uurida), aga mu enda meelest on see ajalooline ja sotsiaalne taust seal just kõige huvitavam – soov ükskõik mis hinna eest pääseda eemale Nõukogude Liidu toidu rüpest lääne kõige turunduslikuma ja kuulsama toidu poole. Erinevalt näiteks hot dogidest, mis pigem pole nii väga kanda kinnitanud meil (kuigi vastavat kultuuri ei pea isegi minema USAst otsima, see on palju lähemal Saksamaal kenasti olemas) on lägaburger menüüdes püsinud suuresti sellisena, nagu ta algselt oli – isegi kui meil on tänapäeval olemas ligipääs toorainele ja raha osta kvaliteetsemat burgerit (kõik need veiseburgerid sibulamooside, sinihallitusjuustude jne-ga), siis retroburgeri leiab paljude söögikohtade menüüst kenasti üles, enamasti küll ülesvuntsitud kujul, aga siiski täiesti äratuntavana.

Vikipeedias on kenasti välja toodud toidud kultuuripärandi nimistus – kõik on väga kena ja armas (kuigi kiluvõileiva ja kartulisalati puudumine seal tundub jällegi täiesti müstiline), aga ehk oleks aeg nimekirja kaasajastada. Rahvuskultuuri Keskuse kodulehelt tegelikult isegi ühe kartulisalatisissekande leiab, aga lägaburksist ei midagi.

Küll aga on seal kenasti olemas juhend, kuidas nimistusse pääseda, kartulisalati sissekanne kusjuures võiks siin olla mingis mõttes eeskuju. Sealt järgmine samm mõistagi oleks lägaburgeri ülesandmine UNESCO kultuuripärandi nimekirja.

Ma ei ole päris kindel, kas Eesti Reddit kogukonnana oleks valmis midagi nii kultuurset ette võtma nagu avalduse täitmine Eesti kultuuripärandi täiendamiseks, nii et äkki pigem – bakatudengid ja kulturnikud, see projekt ootab teid!

by Erlessa

6 comments
  1. Aitäh, mul tuli nüüd lägaburksi isu selle postituse pärast

  2. “…ei ole valmis midagi nii kultuurset ette võtma”??

    “Bakatudengid ja kulturnikud…”??

    Sõimad, et me pole piisavalt haritud e. bakatöllid isegi mitte ja kultuursed ning me redditi kogukonnana ei kõlba seap…e kah mitte aga samas ässitad redditis inimesi ülesse avaldust täitma??

    Vähe vastuoluline pole või???

    Mine p…i aff!

    Lugupidamisega

    UT mag.iur.

  3. Võib-olla on lägaburksil piirkonniti nii palju erinevusi, et on raske defineerida, mis see õige lägaburks üldse on.

  4. Paari sajandi pärast, siis kui burksist saab “igav” kodune toit, millega lapsed pirtsutavad (“Ei taaaha burksi, lähme sööma tulnukate kohvikusse!!1”), saab näha, kas seda peetakse ikka päris eestimaiseks (nagu kõiki neid toite, mis said osaks meie toidukultuurist, olles pärit mõnest teisest rahvusköögist).

    Kui aga isegi kartulisalatit pole nimekirjas, mis siin rääkida lägakasest…

  5. Juba nimetuse osas võiks karvupidi kokku minna. Nõmme-Pässa-Laagri seltskond (vb mujalgi) kutsus seda rotikaks. Lõuna-Eestis (Põlva-Võru) on see vist siiani lihtsalt burks, sest seal mingit muud varianti tükk aega ei teatudki. On ka kellaajalised erisused – kui veel Eestis ööelu oli, siis mindi hommikupoole ööd sitakat sööma. 2000ndate alguses ligines sööjaid iseloomustav “ossiburger”, kastmele “jörmi/jörrikaste”.

    Milliseid nimetusi veel teate?

  6. Kartulisalat ja verivorstid ei ole “Meie” toit. Kama ja lägaburksi kohalt 100 miljon protsenti nõus et see olgu meie leiutis.

Comments are closed.