Üha enam vanemaid palkavad lastele eraõpetajaid „Kahju, et kool ei suuda seda auku täita“

10 comments

1. Täiesti kallutatud arvamus, olen kvalifikatsioonita töötav kogenematu õpetaja.

   Ma ei usu, et õpetajate kvaliteedis oleks suur muutus halvemuse poole. Pean kooli ja õpetajate kuvandi languseks järgmisi põhjuseid tähtsuse järjekorras:

   1. Ajusid häkkiva sotsiaalmeedia kättesaadavus
   2. Lastevanemate kasvatusmeetodite muutus

   3. Hariduspoliitika aluseks olev võrdsuse ideoloogia
   4. Hariduse juhtimise kvaliteedi langus

2. Ja see väidetav uudis on kust pärit?

3. Kui vanemad seda suudavad võimaldada, siis täitsa tore. Laps saab rohkem personaalsema lähenemise oma arengule. Koolis ikkagi palju lapsi korraga vaja õpetada ja ikka jääb keegi tähelepanuta.

4. Omal ajal sai ise omaette ka natuke juurde õpitud ning klassikaaslastega arutatud. Mumst on vahe, et kas õpilasel on halvad hinded, kuigi ta püüab ja ei saa aru, või õpilasel on halvad hinded, sest ta vb ei viitsi super palju klassis pingutadagi, eraõpetajaga lihtsam, kui vanemad nagunii maksavad. Teine asi, kui ise paluda vanemat, et äkki saaks eraõpetaja, et järje peale saada.

   Minu ajal oli vastutus õppimise eest õpilase käes, praegu ma näen palju, et vanemad ajavad ekoolis näpuga järge jms. Imo see pole vastutustunde õppimisele üldse kasulik.

5. Sotsiaalmeedia pole küll milleski süüdi. Vohav voluntarism on, teen mis tahan, reegleid pole. Ja kõik oleks ju korras, kui nublud tõesti teaksid mida tahavad. Ja siit tekivad probleemid. Loomulikult lükatakse need õpetajate kaela. Kogenud proff selliste lollustega ei tegele. Seepärast võetakse nende asemele teised, keda ruineeritakse kuni ka ära lähevad.

6. Mida üldse õpetaja õpetama peaks? Ainult ainet? Või mnemotehnikat ja seda, kuidas efektiivselt õppida?

7. Ma ise tahaks uskuda, et tegelikult õpetaja teadmised ja oskused on ikkagi kasvanud. Aga auku tekitavad faktorid on kasvanud veel suuremas tempos. Ja n-ö süsteemis on auke hakatud kaevama ette enne kui on augu täitele hakatud mõtlema (nt kaasav haridus). Kõik lastakse igalt poolt läbi samas õpetajatel lähebki sisu õpetamisest osa kaduma, sest aine sisu asemel on vaja õpilastele õpetada ja selgitada, et õpite iseendale jne. Õpilasel endal puudub justkui õpi vajadus või kohustus. Võib-olla isegi arusaamine, et on vaja see või too selgeks saada, et eksam ära teha, et kuhugi edasi kooli saada ja kui oluline on edasi saada. Praegu kuidagi võetakse iseenesest mõistetavalt, et saab läbi, välja ei visata jne. Muidugi ka kogu see sotsiaalmeedia ja nutiajastu – informatsiooni on palju. Kunagi võib-olla mingeid asju kooli kontekstis oli huvitav uurida ja õppida, sest seda informatsiooni nagu kuskilt mujalt ei saanudki.

8. Eks see läheb samasse auku erameditsiiniga. Palgad tunduvalt kõrgemad – inimesed rohkem motiveeritud ja õnnelikumad.

9. See on Tallinna ja Tartu gümnaasiumikatsete ralli loogiline tagajärg. Kui üldse mis tahes gümnaasiumisse pääsemiseks on vaja saada keskmine hinne üle 4,5 ja matemaatika eksam üle 80%, siis edasipüüdlikud pered teevadki kõik, et seda saavutada. Sest, olgem ausad, kutsekool on edasiõppimise mõttes enamikule noortele tupik. Jah, teoreetiliselt saad sa ka automaalri eriala lõpetanuna arstiteaduskonda astuda, aga see võimalus on just nimelt teoreetiline.

10. Õpetajate tase oli seinast seina minu kooliajal ka, 90ndatel. Igas koolis oli mõni joodikust õpetaja. Mõni õps ajas tunnis lihtsalt lõbusat loba, ainet eriti ei õpetanud. Paljud minuvanused on 6-8 aastat käinud vene keele tundides, saadud neljad-viied ja õppinud eriti mitte midagi. Olenevalt mis õpetaja oli, on taolisi aineid veel, et tunnid justkui olid, aga ei õpitud mitte midagi. Nii see riiklik tasuta värk on. Eksamite ja tasemetööde korraldamine on muutunud tabuks. Minu meelest võiks igas aines, igal aastal olla kokkuvõttev töö ja seda esimesedt klassist alates. Ilma mõõtmisteta ei ole võimalik protsessi hallata. Kui lapse käitumine teisi tugevalt häirib, ei saa ta õppida tavaklassis. 

Comments are closed.