Jätkame positiivsete uudistega, või vähemalt negatiivsete ümber lükkamisega. Alles jagati siin artiklit, nagu Eesti rahvas oleks puuduse tõttu rohkem vargil käima hakanud. Kuidas olukord tegelikult on, selgitab Selveri esindaja.

Järvela nendib, et üks suuremaid probleeme, millega ka Selveri poed silmitsi seisavad, on inimesed, kes kipuvad korduvalt vargil käima ja ka suuremas koguses kaupa pihta panema. „Sarivargad tegutsevad tellimustööde alusel, varastatakse kümnete kaupa: näiteks 30 šokolaadi, 20 kalamarja või 10 pakki kohvi.“

Hulgi varastatakse organiseeritult ja lausa mitmekesi. „Tihtipeale tegutsevad organiseeritud grupid, enamasti 3–4-liikmelised. Üks jälgib saali, teine võtab kauba, kolmas viib selle välja. Sageli ootab sõiduk juba kaupluse ees. Vargused toimuvad tihedas telefoni teel koordineeritud suhtluses – kiiresti, läbimõeldult ja grupiviisiliselt,“ lausub ta.

by Rattaterrorist

12 comments

  1. Ei tea kas see nüüd positiivne uudis on. Kui varastatakse selleks, et edasi müüa, siis vaevalt rikkamatele müüakse.

  3. [https://www.err.ee/1609313148/poevargused-on-viimastel-aastatel-kuni-30-protsenti-kasvanud](https://www.err.ee/1609313148/poevargused-on-viimastel-aastatel-kuni-30-protsenti-kasvanud)

    “Ma arvan, et viimasel ajal on kindlasti üheks põhjuseks see, et majanduslik olukord inimestel sunnib mingeid toiduaineid varastama. /…/ Kui varasemalt ei varastatud väga palju leiba, saia või vorsti näiteks, siis täna on ikkagi need tooted ka juba meie statistikas sees,” rääkis Foruse mehitatud turvateenuse juht Kaimar Karuauk.

  4. Igasugune vargus jõuab otseselt tarbijahindadesse. Otsene kahju, valvesüsteemid, turvamehed jne. Lisaks jõuame tagasi selleni, et asjad on kappides luku taga või kõigel on turvaelement küljes, iseteeninduskassas on rohkem ostukontrolle ja mingeid väljumiseks vajalikke tsekke jne jne.

    Mis puutub sellesse, et varastatakse vajadusest — võimalik, et tõusuteel. Aga oleme nüüd ausad, inimesed ei vaja alkoholi, kalamarja ja telefoniümbriseid eksole. Ja kui ainuke risk on turvamehe käest pikki kuppu saada (ning ka see on väga ebatõenäoline moodsal ajal), siis ei ole vaja imestada, et sellised kombed levivad.

    Vt ka getopoed usas.

  5. Ja kuidas see ümberlükkamine on? Kinnitab ju kõike eelnevat. See juba sarnane demagoogia nagu kajal, kelle pensionäridest vanemad elavad hästi, seega kõik pensionärid elavad hästi. Või et Tartu vangla on tühi, järelikult riigis puudub kuritegevus.

  6. Puusalt tulistaks, et varguste kasvu taga on peamiselt sisserändajad ja põgenikud. Eriti võttes arvesse artiklis mainitut, et varguste arv tegi järsu hüppe kolm aastat tagasi. Meile lisandus siia siiski märkimisväärne hulk “parimat ida kultuuri”.

    Ma loodan, et me ei lähe Rootsi teed, kus pahalaste päritolust ei tohi statistikas rääkida.

  7. Mina jätan rimis need õhukesed läbipaistvad kilekotid alati skannnimata 🙂

  8. Kassas teenindan ennast ise, aga korvi paneb asja teenindaja? Uhke

  9. Mind ajab nii naerma see. 10 aastat tagasi kui saksamaal elasin siis oli seal juba samamoodi, et poe nurgapeal olid vennikesed kes tõid sulle asju poole hinnaga. Vahepeal pakuti isegi kilekotitäis hambapastat😀(Jah, Ma ostsin hambapastad ära… 30€ kilekoti eest oli nobrainer ja ca 80-100 pakki oli seal sees. Terve suguvõsa sai pesta hambaid.)

  10. Digitaalne/e pood kus päris kaupa ei olegi ja robotid taga laos panevad jooksvalt su kauba kokku.
    Maksad ja saad pakendatud kauba kätte.

    Siis ei toimuks ka seda reostamist – toiduainete käperdamine, purgikaante lakkumine jne idiootsuseid.

    Ja ei saa varastada ka. Personali ei ole vaja palgata.

  11. Pidin printeri tindi ostmiseks töötaja kutsuma, kes võtmega vabastas selle riiuli küljest.

  12. Kus need vargad odavamalt šokolaadi edasi müüvad? Asking for a friend.

Comments are closed.