
Tglt on see arusaadav, sensoorne mõju, tähelepanu saavutamine ja tunne et midagi sõltub sinust. Eile nägin ka ise kuidas 2 tiinekat jalutasid ja jutustasid, üks käigult pani pauguteid vms põlema ja loopis neid laiali, kõrval mutikesed ohkimas. Ilmselt oli äge tunne.
by Cute-Entrepreneur349
13 comments
Võiks olla rohkem kohti ohutult asju põletada/õhku lasta. Lastele väga läheb peale, kui nt sooladega leeki värvida, rakette ehitada jm.
Vanasti kui midagi teha polnud… 2002? Sai ikka normilt tikkudega mängitud. Plokkide viisi ostetud ja kõike tehtud. Imestan, et mul ei keelatud tikkudega mängida, samuti nagu imestan, et midagi tõeliselt põlema ei pannud.
Lugesin eile Naissaarelt pärit optiku ja leiutaja Bernhard Schimdti elulugu – [https://et.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schmidt](https://et.wikipedia.org/wiki/Bernhard_Schmidt) . Lapsena põletas maha ühe maja ja äärepealt oleks fotograafiaga katsetades põletanud maha ka sauna. Sai püssirohuga mängides ühest käest lahti. Sellegipoolest jõudis oma tööga Euroopasse ja leiutas uue teleskoopide optilise süsteemi, mis on siiani laialt kasutuses.
Ju siis on ea- ja sookohane käitumine.
Lapsena jalutasin sõbra juurest koju, taskus välgumihkel ja lollid mõtted. Tegin shortcuti ja läksin läbi võpsiku kus kasvas ka pilliroo laadne toode. Panin ühel tuti põlema ja tekkis hasart, panin veel.
Mingi aeg hiljem jalutasin samast võpsikust mööda ja pilliroog oli maatasa põlenud.
Ca kuu-kaks hiljem algas ehitus ja pandi ridaelamu peale. Ei tea kas lõpuks põles pilliroog minu tõttu maha või oli kokkusattumus. Igal juhul sain aru, et nii ei tasuks enam teha.
Huvitav jah. Sigmund Freud rääkis igasugustest faasidest, sh suguelundid ja kakaauk. Samas on noortel tõepoolest ka püromaania faas. Mäletan ise ka, kui kõike sai põletatud ja muuhulgas sai mõned asjad ka päris maha põletatud. Tänasel päeval vaatan samavanuseid noori, kes tikkude ja tulega mängivad teatava põlgusega, mõeldes, et küll on ikka lollid. Samas olin ise mingil hetkel sama loll. Raske on uskuda, aga olin. Tõenäoliselt vaatasid tollased minuealised ja vanemad minu suunas samamoodi, nagu mina vaatan neid praeguseid püramaane täna.
Ma olin ka kunagi noor ja võin kinnitada, et tikkude, pürotehnikaga ja üleüldiselt tulega oli tore mängida.
Nii mõnigi asi sai oma lõbuks ja/või igavuse peletamiseks põlema pandud.
Mulle meeldib siiamaani tuld teha, olen 30ndates. Küll aga olen ma seda terve elu ikkagi ettenähtud kohtades teinud 😀
Mäletan veel lapsepõlvest ühte tikutrikki. Ehitad kolmjala, 2 tikku on maa sees. Kolmas seisab nende najal, kõigil väävel üleval pool ja koos. Pistad põlema, siis kolmas tõuseb püsti.
Me ei süüdanud tuld See põles alati, sellest ajast peale, kui maailm pöörlema hakkas.
Sest see on huvitav. Isegi teinud seda ja kes poleks ? Magneesiumist sai pomme kõvasti tehtud. Kanali ääres olnud lennukist sai viilitud magnessi.
Lõkke tegemine oli lemmikmäng. Ja üsna keelatud (minu ajal võisid vabalt rihma saada), seega seda põnevam
Veel sai tikkudega pauku teha, jämeda naelaga uuristasid asfaldisse augu, kaapisid tikupeadelt väävlit ja toppisid auku, nael kõige otsa ja viskasid kiviga naela peale. Räme kõmakas käis.
Veel oli lendav paugukas – võtsid ühe mutri ja kaks jämedat polti. keerasid mutri nõrgalt poldi otsa, mutri sisse tikuväävlit, teise poldi keerasid teiselt poolt peale, nii kinni, kui sai, et väävel oleks kahe poldi vahele pressitud. Siis sidusid ühe poldi otsa kilekoti või mingi riba, keerutasid nagu lingu ja viskasid üles. Kukkus asfaldile ja pani kõmaka
Veel oli iga lasnamäe trepikoda põlemisjälgi täis. Brežnevkate trepikoja seintel oli selline pulbriline krohv. Sülitasid seinale, hõõrusid tikuga kuni said sellise väikese savipalli tiku otsa. Siis viskasid tiku üles ja jäi lakke kinni. Ja tikk põlema. Valge lagi muutus lõbusalt mustaks.
Veel oli…
oeh. Ma võiks raamatu kirjutada, kuidas teha pauku, tossupomme jne
90-date lapsepõlv. *Ihmemies* oli kõigi lemmiksari ja igaüks oli MacGyver.
Kortermajade vahel paukus hommikust õhtuni ja tühermaadel olid suitsujoad lõketest, mida ehitusprahi alla tehti. Tänapäeva lapsed vist kuseks püksi, saaks PTSD ja ärevushäire
Nolgile põnev jah, kaaskodanikele kahjuks tüütu. Me käisime oma suuremaid paugutamisi linnaservas lepikus tegemas, segasime ehk teisi vähem. Suuremas linnas on keerulisem kõrvalisemat kohta leida, mis ei tähenda, et oleks okei ekstra inimeste sekka tikkuda.
lastel tuleb järelvalve all lasta tulega mängida/tegeleda.
lõpuks läheb isu üle ja õnnetusi ka ei juhtu nii suure tõenäosusega.
Comments are closed.