Iga kord, kui uudistes käib läbi Rail Baltica või selle ehitusega seostuv, siis taban end alati mõttelt: kui suureks probleemiks on rööbaste vahe (vene 1520mm vs euroopa 1435mm), siis miks pildil toodud lahendus meil ei toimiks? Vabandab võhiksuse eest, pole kunagi rongide tehnilise poolega kokku puutunud. Saan aru, et rööbaste kvaliteet pole ehk sama, mis uuel rööpal, ja kiirust ei saaks viia maksimumini, kuid siiski.. Saaks ära kasutada olemasoleva infra ära ja selle ühe rööpa nihutamine 85mm oleks kindlalt odavam ja kiirem võrreldes täiesti uue tee ehitus. Vähemalt saaks kiiremini uued rongid sõitma ja jupp-jupi haaval ehitada uut teed, kui see ikkagi nii väga hädavajalik on. Kas liiprid on erineva profiiliga? Kas olemasolevaid ronge ei saa modifitseerida?

by jacaug

16 comments

  1. Kui nimes on vene siis on paha paha ja kindlasti ei tohi sellega arvestada. Kõik head ideed, mis seda projekti natukegi päästaks, visatakse põõsasse.

  3. See nihutamine kindlasti ei ole nii lihtne nagu sa arvad, et lihtsalt võtad lahti ja tõstad ümber. Liipri alumine betoonist blokk on ka profiiliga ja ilmselt ei võta mõlemad suurust nii lihtsalt vastu, ei teki sümmetriat enam. Peaks mõlemad liiprit liigutama siis.

    Teine probleem on see, et terve Eesti raudtee tuleks sisuliselt kinni panna siis ilmselt mingiks aastaks kaheks sest me teame kui kaua meil need asjad käivad vs mujal lääne ja aasia maades.

    Ja see oleks ka lihtsalt liiga kallis ettevõtmine. Odavam on ilmselt kahte eri standardis rongitüüpi hallata ja kasutada, rahadega on meil nii nagu on.

    Selle pulli oleks võind ju korda teha siis kui olid head ajad ja sai olematute intressidega laene võtta + massiivsed EU toetused, aga no me kõik teame kes tol hetkel riigi eesotsas olid ja enda persetagust kindlustasid ja mida tegid.

  5. Suure tõenäosusega on see 8,5cm lihtsalt liiga väike vahe, et kolme rööpaga hakkama saada, tuleks tekitada nelja rööpaga lahendus, mis omakorda toob kaasa igasugused probleemid pöörangute juures – põhimõtteliselt kogu olemasolev süsteem tuleks ringi ehitada.

  6. Põhimõtteliselt on nii, et on võimalik ehitada vahelduva rööpalaiusega raudtee või siis ehitada nii, et on üks teise sees ja saab sama tee peal jooksutada mõlemat. 

    Ent see on kallis, vägagi. Ja RB on niigi kallis, sest venimised-aegumised, maaostud-erastamised, kõik need turvanõuded nagu ülesõidud, koridorid, jne. 

    Ja noh, kuidas siis öelda. Turvalisuse mõttes on parem kui idanaaber oma veeremiga ei saa lihtsalt meie tee peale lülituda ja edasi veereda. Praegu on see nii võimalik, sest meil on nendega sama laius. Tulevikus, teoreetiliselt võiks ka Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu-Võru vms mis kunagi Moskvasse sõitis olla tegelikult euroopa veeremiga, sest nii ei saa lihtsalt asjad naks-naks toimida nagu praegu. Jah, praeguse plaaniga jäävad need suunad vana laiusega ja RB tuleb uus, aga turvalisuse vaatepunktist oleks ka need vaja välja vahetada ASAP, sest ka militaarperspektiivist veereb ka mingi osa NATO varustust euroopa raudteede peal ja meile tuleks see ainult kasuks.

    Aga no raha, see raha, mida pole ega justkui ka tule. 

  7. Mõtle palju on rööpa laius, ja siis mõtle sinna juurde 85 mm. Standard rööpa kontaktpinna laius on euroopas 63-72 mm. Kuidas rongi ratas peaks sinna 13-22mm prakku mahtuma, mis selliste laiustega rööbaste puhul tekiks? Rääkimata, et rööpad ei mahuks kõrvuti. Austraalias, su pildil, on vahe rööpalaiustel 165mm. Meil tuleks teha selline raudtee teha 4 rööpapaariga ikkagi.

    https://preview.redd.it/nkl1gqtw4c7g1.png?width=644&format=png&auto=webp&s=9af2f8624605a9b939ec6c7715d07a912c44b7e9

  8. Asi pole ainult rööpalaiuses. Leiutati juurde, et raudtee peab sõitma suuremal kiirusel: vähemalt 200km/h. See tähendab laugemaid kurve, mitmetasemelisi ristmikke ja suuremat koridori. Isegi kui teha 160km/h raudtee, peaks ikka välja vahetama kogu elektroonika, et see ühendada Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga mis seda rongindust juhib ja riikide vahel koordineerib.

  9. [https://www.reddit.com/r/MapPorn/comments/vmmt7g/railway_width_in_european_countries/](https://www.reddit.com/r/MapPorn/comments/vmmt7g/railway_width_in_european_countries/)

    võibolla pole parim, aga ei viitsi rohkem otsida…

    [https://www.trackopedia.com/en/encyclopedia/infrastructure/european-train-control-system-etcs](https://www.trackopedia.com/en/encyclopedia/infrastructure/european-train-control-system-etcs)

    aga jah… mure on kah tasemeline… pole ainult rööpad vaid ka muu infra, et asjad liiguks turvaliselt…

  11. > miks pildil toodud lahendus meil ei toimiks?

    Esiteks Eesti rööpmelaius on 1532mm, mitte 1600, ehk siis need kaks kõrvuti ei pruugi mahtuda, eriti kurvidel ja reavahetusel.

    Teiseks Rail Baltica trass on mõeldud kiirrongidele, täita seda kohalike külarongidega poleks väga mõtekas.

    Kolmandaks Eestil on juba see probleem et meie rööpmetele ronge eriti ei ehitata, ei saa Euroopast letikaupa või vähekasutatud vaguneid juurde osta, iga rong on rätsepatöö, seega vana rööpmelaiuse hoidmine ei ole mõtekas – pigem lähme üle kohe standardile, et Tallinnase saaksid sõita mitte ainult Rail Baltica enda rongid, vaid ka ICE-id, Talgod, TGVd, X2000-d jms.

  12. mis mõte on raudteel, kus saavad sõita ainult teatud erilised rongid? tee mõte on ikka selles, et kõik saaksid seda kasutada, et Berliinist saaks rongiga Tallinnasse, mitte et mingi väike kohalik korruptsioonipunt oma rongidega omab monopoli ja oma spetsiaalset erilist raudteed.

  13. Et panna 1520 ja 1435 sama raja peal sôitma, siis on vaja 4 liiprit, kuna vahe liiga väike. Ohutus on kôige tähtsam asi. See 4 liipriga rada on keeruline asi ja turvalisus kannatab. Kallis ka veel. Môtekam on teha kaks eraldi rada. Nihutada liiprit olemasoleval rajal tuleb kôik betoonklotsid ära vahetada rajal. See tähendab olemasolevad rongid seal enam ei saa sôita. Rongid saab ümber ehitada, aga siis nad vana raja peal sôita ei saa. On olemas dual-gauge rongid, mis saavad môlema raja peal sôita, aga need on kallimad kui tavalised ja ainult üks firma teeb neid Euroopas. Kiirus vanal rajal on ca 100-160kmph aga Rail Baltic on 240kmph. Kôige parem plaan on Rail Baltic täiesti uue raja peal valmis teha.

  14. Teades, et meie idanaabri logistika käib rööpa pealt, tuleks mõelda terve rööpavõrgustiku ümbertegemise peale. Siis tuleb muidugi rahakott mängu ja ei tehta midagi.

    Võime ju tulevikus ikkagi mõelda, et mingi transiit rööppa peal taastub, aga kui see on ainult tagaukseks meie õuele, siis paneb mõtlema küll.

    Euroopa suunal pole midagi mõelda – lähteülessanne on ühe rongiga Warsawi välja sõita. Nii kui tuleb mingi ümberistumise jura juurde, kohe kaotab asi mõtte.

    See on Euroopa rongivõrgustikuga integreerimise projekt, mitte lokaalne.

  15. küsimus on kas ehitada seda venelastele või eurooplastele. Pole mõtet nämmutada sel teema kui sa just kremli palgal pole.

Comments are closed.